[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 208 artiklit, väljastan 200
ату межд. võta! hass!; ату его! hass! võta kinni!
бегать 164b Г несов.
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
‣ jooksma (ei viita ühesuunalisusele); за кем ülek. madalk. järele jooksma kellele; бегать рысью sörki jooksma, sörkima, бегать наперегонки võidu jooksma, бегать на лыжах suusatama, бегать на коньках uisutama, он бегает за девушками ta ajab tüdrukuid taga;
‣ от кого-чего kõnek. (end) eemale hoidma kellest-millest; бегать от дела tööst eemale hoidma;
‣ vilama; глаза бегают silmad vilavad;
◊ мурашки бегают по спине judinad jooksevad ~ käivad üle selja; vrd. бежать
безводный 126 П (кр. ф. безводен, безводна, безводно, безводны) veetu, veeta; keem. veevaba; безводная пустыня veetu kõrb, безводный колодец kuiv ~ tühi ~ veeta kaev, безводное плоскогорье kuiv kõrglava(maa), kuiv kiltmaa
благо II союз kõnek. kui just; liiati (et), seda enam et; hea (veel) et, õnn (veel) et, õnneks; собаки залезли в конуры, благо не на кого было лаять koerad pugesid kuuti, liiati et ~ sest et polnud kellegi peale haukuda, бери, благо дают võta, kui sulle (just) antakse
благоволить 285b Г несов.
‣ (к) кому soosima keda; начальство к нему благоволит ülemused soosivad teda;
‣ van. suvatsema (viisakusvormel); благоволите ответить suvatsege vastata
‣ (к) кому soosima keda; начальство к нему благоволит ülemused soosivad teda;
‣ van. suvatsema (viisakusvormel); благоволите ответить suvatsege vastata
больно I Н valusalt, valusasti; on valus; больно наступить на ногу valusalt jala peale astuma, больно ударить valusasti lööma, больно обидеть valusalt ~ rängalt solvama, больно смотреть на что valus vaadata mida, мне больно mul on valus, глазам больно silmadel on valus, сделать больно haiget tegema
брать 216 Г несов. (eeskätt korduva v. kestva tegevuse puhul) → сов. взять
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; брать книгу в руки raamatut kätte võtma, брать за руку кого kellel käest kinni võtma, брать ребёнка на руки last sülle võtma, брать на колени põlve(de)le ~ sülle võtma, брать под руку käe alt kinni võtma, брать с собой (endaga) kaasa võtma, брать в жёны naiseks võtma, брать в армию sõjaväkke võtma, брать такси taksot võtma, брать в помощники abiliseks võtma, брать сироту на воспитание vaeslast kasvatada võtma, брать власть в свои руки võimu enda kätte võtma, брать напрокат laenutusest võtma, брать на поруки käendusele võtma, брать на себя смелость söandama, endale julgust võtma, брать на учёт arvele võtma, брать на себя обязательства enesele kohustusi võtma, брать от жизни всё elult kõike võtma, брать вправо paremale hoid(u)ma ~ võtma, брать книги в библиотеке raamatukogust raamatuid tooma ~ laenutama, брать взаймы laenama (raha), брать цитаты из классиков klassikuid tsiteerima, брать барьер tõket ületama, брать высоту (1) kõrgust ületama (sportlase kohta), (2) kõrgustikku vallutama, брать крепость штурмом kindlust tormijooksuga võtma ~ vallutama, пленных не брать! vange mitte võtta! брать живым elusalt kinni püüdma ~ võtma, брать под караул ~ под стражу vahi alla võtma;
‣ (eelistatav on брать) кого-что, без доп. võtma; брать начало alguse saama, его никакая пуля не берёт teda ei võta ükski kuul, ружьё берёт на тысячу шагов see püss tabab tuhande sammu peale, брать взятки altkäe(maksu) ~ pistist võtma;
‣ (ainult брать) что kõnek. korjama mida; брать грибы, ягоды seeni, marju korjama;
‣ (eelistatav on брать) кого valdama keda; его страх берёт teda valdab hirm;
◊ брать ~ взять слово с кого kellelt (au)sõna võtma; брать ~ взять пример eeskuju võtma; брать ~ взять верх peale jääma; брать ~ взять быка за рога härjal sarvist haarama; брать ~ взять голыми руками paljakäsi ~ vaevata võtma; брать ~ взять на мушку kirbule võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte võtma; не брать в рот mitte suu sissegi võtma; брать ~ взять под своё крылышко кого keda oma tiiva alla võtma; брать ~ взять в оборот keda käsile võtma; брать ~ взять измором aeglasel tulel praadima; брать ~ взять за сердце (за душу, за живое) südamesse minema, sügavalt liigutama; брать ~ взять за горло кого kõri pihku võtma; брать ~ взять на буксир järele aitama, sleppi võtma; брать ~ взять с бою rünnakuga vallutama; брать ~ взять в толк aru saama; брать ~ взять на заметку kõrva taha panema; брать ~ взять под козырёк kulpi lööma
брехать 205b Г несов. madalk.
‣ на кого, без доп. haukuma; собака брешет koer haugub;
‣ что, на кого, без доп. ülek. luiskama, villast viskama; не бреши ära valeta, ära plära
‣ на кого, без доп. haukuma; собака брешет koer haugub;
‣ что, на кого, без доп. ülek. luiskama, villast viskama; не бреши ära valeta, ära plära
будет
‣ 3 л. ед. ч. буд. вр. Г быть;
‣ Г kõnek. küllalt, aitab; поплакал и будет nutsid peatäie ja aitab;
‣ Г kõnek. on (kokku); сколько тебе годков будет? kui vana sa (õige) oled? туда вёрст пять будет sinna on umbes viis versta
‣ 3 л. ед. ч. буд. вр. Г быть;
‣ Г kõnek. küllalt, aitab; поплакал и будет nutsid peatäie ja aitab;
‣ Г kõnek. on (kokku); сколько тебе годков будет? kui vana sa (õige) oled? туда вёрст пять будет sinna on umbes viis versta
валюта 51 С ж. неод. (без мн. ч.) vääring, valuuta, kõnek. välisraha; иностранная валюта välisvaluuta, твёрдая валюта kindel valuuta
валютный 126 П vääringu-, valuuta-; валютный курс valuutakurss, валютный кризис valuutakriis, валютные ограничения valuutakitsendused, валютная реформа vääringureform, rahareform, валютный фонд välisvaluutafond
валяться 254 Г несов.
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
‣ в чём püherdama; валяться в снегу lumes püherdama, лошадь валяется по траве hobune püherdab rohu peal;
‣ на чём kõnek. vedelema, losutama; бумага валяется на полу paber vedeleb põrandal, он целый день валялся на диване ta vedeles ~ losutas kogu päeva sohva peal;
‣ страд. к валять;
◊ валяться в ногах у кого põlvili roomama kelle ees; на дороге ~ на полу ~ на улице не валяется ei ole maast võtta; валяться со смеху naerust kõver(as) olema ~ väänlema
вековать 172b Г несов. kõnek. van. oma elupäevi veetma, elama; бобылём вековать придётся кому kellel tuleb üksikuna elada ~ oma elupäevi veeta;
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
◊ век вековать elupäevi veetma ~ elama, elu mööda saatma
верность 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ õigsus; tõepärasus, tõetruudus; верность глаза silma täpsus ~ õigsus, верность догадок oletuste õigsus, верность перевода tõlke õigsus, за верность сообщения не отвечаю teate õigsuse eest ei vastuta, подтверждать верность õigsust kinnitama;
‣ truudus, ustavus; супружеская верность abielutruudus, сохранить верность truuks ~ ustavaks jääma, поклясться в верности кому-чему kellele-millele truudust vanduma;
◊ для верности kõnek. kindluse mõttes
‣ õigsus; tõepärasus, tõetruudus; верность глаза silma täpsus ~ õigsus, верность догадок oletuste õigsus, верность перевода tõlke õigsus, за верность сообщения не отвечаю teate õigsuse eest ei vastuta, подтверждать верность õigsust kinnitama;
‣ truudus, ustavus; супружеская верность abielutruudus, сохранить верность truuks ~ ustavaks jääma, поклясться в верности кому-чему kellele-millele truudust vanduma;
◊ для верности kõnek. kindluse mõttes
верста 54 (вин. п. ед. ч. версту и вёрсту, предл. п. мн. ч. о вёрстах и верстах) С ж. неод. verst (=1,0668 km); verstapost; жить в двух верстах kahe versta kaugusel elama;
◊ за версту (видно) kõnek. (paistab juba) versta maa pealt ~ mitme versta tagant; коломенская верста kõnek. nalj. tapuritv (pika inimese kohta); мерить вёрсты kõnek. (jalgadega) maad mõõtma, pikka maad käima
◊ за версту (видно) kõnek. (paistab juba) versta maa pealt ~ mitme versta tagant; коломенская верста kõnek. nalj. tapuritv (pika inimese kohta); мерить вёрсты kõnek. (jalgadega) maad mõõtma, pikka maad käima
ветер 6 (предл. п. ед. ч. о ветре, на ветру) С м. неод. tuul; встречный ветер vastutuul, сильный ветер tugev ~ kõva tuul, резкий ветер lõikav tuul, порывистый ветер puhanguline tuul, дуновение ветра tuuleõhk, порыв ветра tuulehoog, ветер поднялся tuul on tõusnud ~ tõusis, ветер стих tuul on vaibunud ~ vaibus, идти против ветра vastutuult minema, стоять на ветру tuule käes seisma, роза ветров meteor. tuuleroos;
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
◊ бросать ~ бросить на ветер tuulde loopima ~ pilduma; пускать ~ пустить по ветру ~ на ветер tuulde laskma, läbi lööma; держать нос по ветру kõnek. nina tuule järgi seadma; ищи ветра в поле kõnek. (mine) võta veel kinni; (понимать,) откуда ветер дует kõnek. (aru saama,) kustpoolt tuul puhub; куда ветер дует kõnek. kust tuul, sealt meel; ветер в голове kõnek. pea tuult täis; как ветром сдуло кого kes kadus välkkiirelt; каким ветром ~ какими ветрами занесло кого, куда mis tuul(ed) keda kuhu tõi(d); подбитый ветром (1) vile (-da; ihukatte kohta), (2) tuulepea, tuulepäine, kergemeelne
вздумать 164b Г сов. (обычно с инф.) kõnek.
‣ pähe võtma; он вздумал заняться спортом talle tuli pähe sportima hakata;
‣ с отриц. и инф. (только повел. накл.) ära mõtlegi, ärge mõtelgegi (mida teha); не вздумай курить на сеновале vaata, et sa (heina)lakas ei suitseta
‣ pähe võtma; он вздумал заняться спортом talle tuli pähe sportima hakata;
‣ с отриц. и инф. (только повел. накл.) ära mõtlegi, ärge mõtelgegi (mida teha); не вздумай курить на сеновале vaata, et sa (heina)lakas ei suitseta
взятка 72 С ж. неод.
‣ altkäemaks, pistis; брать взятку altkäemaksu võtma, давать взятку altkäemaksu andma;
‣ tihi;
◊ (с него) взятки гладки kõnek. (1) temale ei saa kuskilt külge hakata, tema on puhas poiss, (2) surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
‣ altkäemaks, pistis; брать взятку altkäemaksu võtma, давать взятку altkäemaksu andma;
‣ tihi;
◊ (с него) взятки гладки kõnek. (1) temale ei saa kuskilt külge hakata, tema on puhas poiss, (2) surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
взять 262 Г сов. (üks kord, lõplikult) → несов брать
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; ühendid vt. брать;
‣ (без несов) võtma; а он взял да и убежал tema aga võttis ja jooksis minema, а он возьми да и побеги tema aga pistis ~ pani jooksu, возьмём хотя бы сегодняшний случай võtame (kas) või tänase juhtumi, раз, два -- взяли! üks, kaks -- korraga! что, взял? kõnek. kas said nüüd?
◊ ни дать ни взять võta või jäta; чёрт возьми! kõnek. kurat võtku ~ võtaks! наша (моя, твоя) взяла kõnek. meie (minu, sinu) võit; с чего ~ откуда ты это взял? kust sa selle võtad ~ võtsid? miks sa nii arvad?
◊ (лошади) взяли с места (hobused) tõmbasid (hooga) paigalt; взять v брать своё võitma, eesmärki saavutama
‣ кого-что, без доп. võtma; ületama; vallutama; kõnek. kinni võtma, vahistama; ühendid vt. брать;
‣ (без несов) võtma; а он взял да и убежал tema aga võttis ja jooksis minema, а он возьми да и побеги tema aga pistis ~ pani jooksu, возьмём хотя бы сегодняшний случай võtame (kas) või tänase juhtumi, раз, два -- взяли! üks, kaks -- korraga! что, взял? kõnek. kas said nüüd?
◊ ни дать ни взять võta või jäta; чёрт возьми! kõnek. kurat võtku ~ võtaks! наша (моя, твоя) взяла kõnek. meie (minu, sinu) võit; с чего ~ откуда ты это взял? kust sa selle võtad ~ võtsid? miks sa nii arvad?
◊ (лошади) взяли с места (hobused) tõmbasid (hooga) paigalt; взять v брать своё võitma, eesmärki saavutama
видеть 230 Г несов. кого-что, в ком-чём кого-что, без доп. nägema (ka ülek.); дед ещё хорошо видит taat näeb veel hästi, taadil on veel hea nägemine, он видел много хорошего ta on palju head tunda saanud ~ näinud, рад вас видеть rõõm teid näha, видеть сон und nägema, теперь мы видим, что он прав nüüd me näeme, et tal on õigus, он видит в сыне преемника ta näeb pojas oma järeltulijat, как видишь, как видите nagu näed, nagu näete, видишь ли, видите ли vaata, vaadake;
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
◊ видеть насквозь кого kõnek. läbi nägema keda; видеть в розовом свете läbi roosade prillide nägema; только (его, её...) и видели kõnek. ja (ta) oligi läinud; vrd. увидеть
влететь 234 Г сов. → несов. влетать
‣ во что, на что sisse ~ peale lendama; ülek. kõnek. sisse tormama ~ kihutama; ласточка влетела в открытое окно pääsuke lendas lahtisest aknast sisse;
‣ безл. кому, за что, от кого kõnek. pähe ~ võtta saama, (rängalt) karistada saama; (ну и) влетит тебе от матери küll sa alles ema käest saad;
◊ влететь ~ влетать в копеечку kõnek. tasku pihta käima, kulukaks minema
‣ во что, на что sisse ~ peale lendama; ülek. kõnek. sisse tormama ~ kihutama; ласточка влетела в открытое окно pääsuke lendas lahtisest aknast sisse;
‣ безл. кому, за что, от кого kõnek. pähe ~ võtta saama, (rängalt) karistada saama; (ну и) влетит тебе от матери küll sa alles ema käest saad;
◊ влететь ~ влетать в копеечку kõnek. tasku pihta käima, kulukaks minema
вор 5 С м. од.
‣ varas; карманный вор taskuvaras, держи(те) вора! võta ~ võtke ~ pidage varas kinni!;
‣ van. kurjategija; reetur;
◊ на воре шапка горит vanas. varga peas põleb müts
‣ varas; карманный вор taskuvaras, держи(те) вора! võta ~ võtke ~ pidage varas kinni!;
‣ van. kurjategija; reetur;
◊ на воре шапка горит vanas. varga peas põleb müts
впору Н kõnek.
‣ paras; платье пришлось ей впору kleit on talle paras;
‣ предик. (on) õige aeg; ему впору жениться tal on paras aeg naist võtta;
‣ van. õigel ajal; прийти впору parajal ~ õigel ajal saabuma ~ tulema
‣ paras; платье пришлось ей впору kleit on talle paras;
‣ предик. (on) õige aeg; ему впору жениться tal on paras aeg naist võtta;
‣ van. õigel ajal; прийти впору parajal ~ õigel ajal saabuma ~ tulema
врать 217a Г несов. кому, на кого-что, что, без доп. kõnek. valetama, luiskama; tühja lobisema, loba ajama; ври, да не завирайся valeta, aga pea piiri, часы врут kell näitab valesti; vrd. наврать и соврать
втираться 169 Г несов. → сов. втереться
‣ во что, между кем kõnek. ennast sisse suruma, sisse trügima; втираться в толпу rahvahulka trügima;
‣ страд. к втирать;
◊ втираться ~ втереться в доверие к кому kõnek. halv. kelle usaldust võita püüdma
‣ во что, между кем kõnek. ennast sisse suruma, sisse trügima; втираться в толпу rahvahulka trügima;
‣ страд. к втирать;
◊ втираться ~ втереться в доверие к кому kõnek. halv. kelle usaldust võita püüdma
второпях Н kiiruga, kiirustades, ruttamisi; второпях забыл взять с собой suure kiiruga unustasin kaasa võtta
выпить 324 Г сов.
‣ несов. выпивать что (ära) jooma; выпить стакан воды klaasi vett jooma, выпить воду vett ära jooma, выпить воды vett jooma;
‣ за кого-что (viina, veini vm.) kelle-mille terviseks jooma; выпить за юбиляра ~ за здоровье юбиляра juubilari terviseks jooma, выпить за чей успех kelle edu ~ õnne peale jooma;
‣ kõnek. napsi võtma; было ясно, что он выпил oli selge, et ta on võtnud, выпить на радостях suurest rõõmust ~ meeldiva sündmuse puhul (viina) võtma;
◊ (он) не дурак выпить kõnek. (ta) armastab napsi võtta ~ napsitada ~ on jooma peale kange
‣ несов. выпивать что (ära) jooma; выпить стакан воды klaasi vett jooma, выпить воду vett ära jooma, выпить воды vett jooma;
‣ за кого-что (viina, veini vm.) kelle-mille terviseks jooma; выпить за юбиляра ~ за здоровье юбиляра juubilari terviseks jooma, выпить за чей успех kelle edu ~ õnne peale jooma;
‣ kõnek. napsi võtma; было ясно, что он выпил oli selge, et ta on võtnud, выпить на радостях suurest rõõmust ~ meeldiva sündmuse puhul (viina) võtma;
◊ (он) не дурак выпить kõnek. (ta) armastab napsi võtta ~ napsitada ~ on jooma peale kange
гладкий 122 П (кр. ф. гладок, гладка, гладко, гладки; сравн. ст. глаже, превосх. ст. гладчайший 124, самый гладкий) sile(-); ülek. ladus, sujuv, voolav; mat. pidevalt diferentseeruv; гладкая поверхность sile pind, гладкие мышцы anat. silelihased, гладкая речь ladus ~ lihvitud kõne, гладкое платье ülek. lihtsa tegumoega kleit;
◊ взятки гладки с кого kõnek. surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
◊ взятки гладки с кого kõnek. surmgi ei võta sealt, kust midagi võtta pole
глядеть 232a (дееприч. наст. вр. глядя и глядя) Г несов.
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
‣ без доп., на кого-что vaatama (ka ülek.); глядеть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, глядеть на картину pilti vaatama, глядеть на друга sõbrale otsa vaatama, глядеть прямо в глаза кому kellele otse silma sisse vaatama, глядеть исподлобья altkulmu vaatama, глядеть в окно aknast välja ~ sisse vaatama, окна глядят на север aknad on põhja poole;
‣ за кем kõnek. kelle järele vaatama; глядеть за больным haige järele vaatama, haige eest hoolitsema;
‣ кем, каким kõnek. kellena, millisena välja nägema, näima; глядеть простачком lihtsameelne näima;
‣ глядишь в функции вводн. сл. madalk. võib ~ oleks võinud juhtuda, et...; к вечеру, глядишь, дома были бы vaata et oleksime õhtuks koduski olnud;
‣ гляди, глядите в функции частицы kõnek. vaata ~ vaadake, et... (hoiatus); гляди, не забудь vaata, et sa ei unusta, гляди у меня! vaata sa mul!
◊ (идти) куда глаза глядят (minema) kuhu jalad viivad; глядеть ~ смотреть букой ~ волком kõnek. altkulmu põrnitsema; глядеть ~ смотреть в гроб ~ в могилу haua äärel seisma, ühe jalaga hauas olema; глядеть ~ смотреть во все глаза kõnek. pärani silmi (otsa) vaatama; глядеть ~ смотреть косо на кого-что kellele-millele viltu vaatama; глядеть ~ смотреть в оба за кем-чем kõnek. keda-mida hoolega passima ~ jälgima; глядеть ~ смотреть в глаза смерти surmale silma vaatama; глядеть ~ смотреть сквозь пальцы на что millele läbi sõrmede vaatama; глядеть ~ смотреть свысока на кого-что kellele-millele ülalt alla vaatama; того и гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et...; на ночь глядя vastu ööd; vrd. поглядеть
да I союз
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊ да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
‣ ja, ning; ты да я sina ja mina;
‣ aga, kuid, ent; пошёл бы в кино, да нет времени läheksin kinno, aga pole aega, маленький, да удаленький kõnek. väike, aga tubli;
◊ да и kõnek. ja ...-gi; да и что он мог на это ответить ja mida ta saigi selle peale vastata ~ olekski selle peale vastanud, да и то вряд ли ja vaevalt sedagi, взял да и уехал võttis kätte ja sõitis(ki) minema; да и только kõnek. ja muud ei midagi; нет-нет да и kõnek. aeg-ajalt
дарёный 126 П kõnek. kingitud; дарёная вещь kingitud asi;
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata
два 134a Ч koos mees- või kesksoost sõnaga või ilma nimisõnata kaks; kõnek. paar; два мальчика kaks poissi, два с половиной kaks ja pool, делить на два kaheks jagama ~ jaotama, по два kahekaupa, kakshaaval, paarikaupa, в двух шагах от кого-чего paari sammu kaugusel kellest-millest, объяснить в двух словах paari sõnaga selgitama;
◊ в два счёта kõnek. üks-kaks-kolm, kähku; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; палка о двух концах kahe teraga mõõk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; чёрта с два! madalk. võta näpust!
◊ в два счёта kõnek. üks-kaks-kolm, kähku; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; палка о двух концах kahe teraga mõõk; убить двух зайцев kõnek. kaht kärbest ühe hoobiga tabama; чёрта с два! madalk. võta näpust!
держать 183a Г несов. кого-что, в чём, где hoidma; pidama; держать ложку в руке lusikat käes hoidma, держать дрова в сарае puid kuuris hoidma, держать молоко в холодильнике piima külmkapis hoidma, держать на коленях süles ~ põlvedel hoidma, держать в курсе (дела) кого keda (asjaga) kursis hoidma, держать чью сторону kelle poole hoidma, держать на мушке kirbul hoidma, держать в напряжении pinge all hoidma, грипп держит меня в постели gripp hoiab mind voodis, держи вправо! hoidu ~ hoia paremale! так держать! mer. hoia seda kurssi! держать овец и коров lambaid ja lehmi pidama, держать прислугу teenijaid pidama, держать связь sidet pidama, держать речь kõnet pidama, держать (своё) слово (oma) sõna pidama, держать в памяти meeles pidama, держать в тайне saladuses hoidma ~ pidama, держите под контролем kontrollige, pidage silmas, кто тебя (здесь) держит? kõnek. kes sind (siis) kinni hoiab ~ peab? лёд уже держит jää juba kannab, держать равнение joonduma, держать пари kihla vedama, держать экзамен eksamit andma ~ õiendama ~ sooritama, держать руки по швам käed kõrval ~ tikksirgelt seisma, держать путь suunduma, куда путь держите? kuhu minek? держи его! püüa ~ võta (ta) kinni!
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
◊ держать в руках кого valitsema kelle üle, keda oma käpa all hoidma; держать себя в руках end vaos hoidma; держать под спудом vaka all hoidma, varjama; держать в узде кого kõnek. vaos hoidma; держать на привязи кого kõnek. keda lõa otsas hoidma; держать под башмаком кого kõnek. tuhvli all hoidma; держать ушки на макушке ~ ухо востро kõnek. kõrvu teritama ~ kikkis hoidma, valvas olema; держать себя как kuidas end üleval pidama, käituma; держать язык за зубами ~ на привязи kõnek. keelt hammaste taga hoidma; держать в чёрном теле kõnek. võõraslapsena kohtlema; держать в ежовых рукавицах kõnek. kõvasti pihus hoidma, raudse käega valitsema; держи карман шире kõnek. ära loodagi, pühi suu puhtaks; держать деньги в кубышке kõnek. raha sukasääres hoidma
добрый 126 П (кр. ф. добр, добра, добро, добры и добры)
‣ hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
‣ kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
◊ в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
‣ hea, lahke, helde; доброе сердце hea süda, добрые глаза lahked silmad, добрые знакомые head tuttavad, будьте добры olge lahke(d) ~ olge hea(d), доброе имя hea nimi, в добрые старые времена vanal heal ajal, в добром здоровье hea tervise juures, по доброй воле (oma) heast tahtest, всего доброго! kõike head! доброй ночи! head ööd! добрый день! tere päevast! с добрым утром! доброе утро! tere hommikust! на добрую память mälestuseks;
‣ kõnek. tubli, ehtne, hea, hüva; до города добрых пять километров linnani on tubli viis kilomeetrit, просидели там добрых два часа istusime seal oma kaks tundi;
◊ в добрый час! (1) õnn kaasa! (2) head teed! чего доброго kõnek. vaata veel, et; добрый малый kõnek. iroon. kena mees ~ mehike, tore sell
едва Н (häda)vaevu, (häda)vaevalt; едва удерживаться от смеха vaevu naeru tagasi hoidma, едва успел hädavaevu jõudis, едва ли vaevalt küll, едва не peaaegu (et), он едва не упал ta oleks peaaegu kukkunud, он едва ли не самый старший в бригаде ta on brigaadis vaata et kõige vanem
ездить 270b (повел. накл. езди) Г несов. на чём, куда sõitma (ei viita ühesuunalisusele), käima; ездить на велосипеде jalgrattaga sõitma, ездить по стране mööda maad sõitma, ездить верхом ratsutama, ездить в командировки lähetusel ~ komandeeringus käima;
◊ ездить верхом на ком kõnek. kelle seljas sõitma ~ ratsutama; vrd. ехать
◊ ездить верхом на ком kõnek. kelle seljas sõitma ~ ratsutama; vrd. ехать
жаль предик.
‣ без доп., кому, кого-что, чего, с инф. (on) kahju; мне от души жаль mul on südamest kahju, мне жаль смотреть на него mul on teda valus vaadata, мне не жаль прошлого mul pole möödunust kahju, очень жаль väga kahju;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. kahjuks; зашла бы, да, жаль, времени нет astuksin sisse, aga kahjuks pole aega
‣ без доп., кому, кого-что, чего, с инф. (on) kahju; мне от души жаль mul on südamest kahju, мне жаль смотреть на него mul on teda valus vaadata, мне не жаль прошлого mul pole möödunust kahju, очень жаль väga kahju;
‣ в функции вводн. сл. kõnek. kahjuks; зашла бы, да, жаль, времени нет astuksin sisse, aga kahjuks pole aega
же, ж I частица
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
‣ ju, ometi (rõhutamiseks); он же врач ta on ju arst, почему же ты не отвечаешь? miks sa ometi ei vasta?
‣ just, sama (kõrvutamiseks ja samastamiseks); в тот же день samal päeval, такая же книга just samasugune raamat, сейчас же otsekohe, jalamaid, здесь же siinsamas, всё же siiski, ikkagi;
‣ kõnek. ühtlasi ka; он же и врач samal ajal on ta ka arst
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
завербоваться 172 Г сов. → несов. завербовываться куда end värvata laskma; он завербовался на Крайний Север ta läks ~ siirdus (lepingu alusel) Kaug-Põhja tööle
завидно Н
‣ kadestusväärselt;
‣ предик. кому kellel on kade (meel); завидно смотреть на что kade hakkab vaadata mida, ему завидно tal on kade meel
‣ kadestusväärselt;
‣ предик. кому kellel on kade (meel); завидно смотреть на что kade hakkab vaadata mida, ему завидно tal on kade meel
задний 121 П taga-, tagumine-; tagasi-, tagurpidi; заднее колесо tagaratas, задний мост tehn. tagasild (autol), заднее крыльцо tagumine (välis)trepp, ходить на задних лапках tagakäppadel kõndima, ülek. lipitsema, задний ход tagasikäik, задний проход anat. pärak;
◊ задняя мысль tagamõte; задним умом крепок tagantjärele ~ takka(järele) tark; задним числом takkajärele, tagantjärele; на заднем плане tagaplaanil; кто (лежит, спит...) без задних ног madalk. kes (väsimusest vm.) ei võta jalgu alla
◊ задняя мысль tagamõte; задним умом крепок tagantjärele ~ takka(järele) tark; задним числом takkajärele, tagantjärele; на заднем плане tagaplaanil; кто (лежит, спит...) без задних ног madalk. kes (väsimusest vm.) ei võta jalgu alla
занять II 263 Г сов. → несов. занимать
‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
‣ что hõlmama, hõivama, täitma, enda alla ~ ära võtma; saama; что, для кого kellele kinni panema; книги заняли всю полку raamatud täitsid ~ võtsid enda alla kogu riiuli, дети заняли свои места lapsed asusid ~ istusid oma kohtadele, нижний этаж заняли молодожёны alumisele korrusele asus elama noorpaar, озеро заняло площадь в несколько гектаров järv võttis enda alla mitu hektarit maad, чемоданы заняли всю каюту kajut oli kohvreid täis, он занял призовое место ta tuli auhinnakohale, занять первое место esikohta võitma ~ saama, он занял высокую должность ta on kõrgel (ameti)kohal, занять место кому, для кого, kellele kohta kinni panema, он занял очередь ta asus järjekorda ~ võttis järjekorra ära, она заняла две грядки под огурцы ta võttis kaks peenart kurkide alla;
‣ что vallutama, hõivama, okupeerima; занять крепость kindlust vallutama;
‣ что täitma, (aega) võtma; он не знал, чем занять время ta ei teadnud, millega aega viita, эта работа заняла весь день see töö võttis kogu päeva ära, это заняло не больше трёх минут see ei võtnud üle kolme minuti (aega);
‣ кого, чем hõivama, (tööd teha) andma, кого в чём rakendama; занять кого срочной работой kellele kiiret tööd andma, чем ты занят? millega sa tegeled? она всегда чем-то занята tal on alati midagi käsil ~ teoksil, на фабрике заняты тысячи рабочих vabrikus töötab tuhandeid töölisi, занять молодёжь в спектакле noori lavastuses rakendama;
‣ кого huvitama, köitma; кого чем lõbustama; книга заняла его raamat köitis teda, занять детей играми lastega mängima, lapsi mänguga lõbustama, занять гостей külalisi lõbustama, это происшествие заняло все его мысли kõik tema mõtted olid selle juhtumi juures
запарить 269a Г сов. → несов. запаривать
‣ что, чем (ära) aurutama, auruga töötlema; запарить бочку tünni aurutama, он запарил веник кипятком ta leotas vihta tulises vees ~ pani viha tulisesse vette likku;
‣ кого, до чего madalk. kaua ~ liiga vihtlema ja leilitama keda, kõva leili tegema kellele;
‣ кого madalk. vahule ajama keda, nahka seljas märjaks ajama kellel; запарить лошадей hobuseid vahule ~ märjaks ajama
‣ что, чем (ära) aurutama, auruga töötlema; запарить бочку tünni aurutama, он запарил веник кипятком ta leotas vihta tulises vees ~ pani viha tulisesse vette likku;
‣ кого, до чего madalk. kaua ~ liiga vihtlema ja leilitama keda, kõva leili tegema kellele;
‣ кого madalk. vahule ajama keda, nahka seljas märjaks ajama kellel; запарить лошадей hobuseid vahule ~ märjaks ajama
зарезать 186 Г сов.
‣ кого, чем kõnek. (terariistaga) tapma; зарезать свинью siga tapma ~ veristama, его зарезало трамваем ta sai trammi all surma;
‣ кого madalk. maha murdma, kõri läbi hammustama; волк зарезал ягнёнка hunt murdis (lamba)talle maha;
‣ кого ülek. kõnek. põõna panema, hoopi andma, hukatusse saatma, hukutama;
‣ кого-что ülek. kõnek. kriipsu peale tõmbama, ära keelama;
◊ без ножа зарезать кого kõnek. põõna panema kellele; хоть зарежь(те) kõnek. löö(ge) või maha, võta ~ võtke või pea maha
‣ кого, чем kõnek. (terariistaga) tapma; зарезать свинью siga tapma ~ veristama, его зарезало трамваем ta sai trammi all surma;
‣ кого madalk. maha murdma, kõri läbi hammustama; волк зарезал ягнёнка hunt murdis (lamba)talle maha;
‣ кого ülek. kõnek. põõna panema, hoopi andma, hukatusse saatma, hukutama;
‣ кого-что ülek. kõnek. kriipsu peale tõmbama, ära keelama;
◊ без ножа зарезать кого kõnek. põõna panema kellele; хоть зарежь(те) kõnek. löö(ge) või maha, võta ~ võtke või pea maha
заскирдовать 172a Г сов. что (suurde vardata) kuhja panema, kuhjastama; auna laduma; vrd. скирдовать
затеять 259a Г сов. → несов. затевать kõnek.
‣ что algatama, alustama; затеять ссору tüli norima ~ alustama ~ algatama, затеять разговор juttu alustama ~ tegema;
‣ что, с инф. kavatsema, ette ~ pähe ~ nõuks võtma; sepitsema; он затеял жениться ta võttis nõuks abielluda, talle tuli pähe naine võtta
‣ что algatama, alustama; затеять ссору tüli norima ~ alustama ~ algatama, затеять разговор juttu alustama ~ tegema;
‣ что, с инф. kavatsema, ette ~ pähe ~ nõuks võtma; sepitsema; он затеял жениться ta võttis nõuks abielluda, talle tuli pähe naine võtta
затрудняться 255 Г несов. → сов. затрудниться
‣ чем, без доп. raskenema, raskeks minema;
‣ чем, в чём, с инф. raskustes ~ kimbatuses ~ kimpus olema; положение затрудняется тем, что... olukorda raskendab see, et..., затрудняюсь вам ответить ma ei oska teile vastata
‣ чем, без доп. raskenema, raskeks minema;
‣ чем, в чём, с инф. raskustes ~ kimbatuses ~ kimpus olema; положение затрудняется тем, что... olukorda raskendab see, et..., затрудняюсь вам ответить ma ei oska teile vastata
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
злить 285a (без страд. прич.) Г несов. кого vihastama, viha tegema, vihale ajama, ärritama; не зли меня! ära aja mind vihale! ära vihasta mind! это злит его see teeb talle viha; vrd. разозлить, обозлить
изругать 165a Г сов. кого-что kõnek. läbi sõimama; изругала она меня на чём свет стоит sain ta käest võtta, nii et küll sai ~ nii et maa must
искать 199 Г несов.
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ кого-что, чего, чем otsima; искать предлог ettekäänet otsima, искать приключений seiklusi otsima, искать ссоры с кем tüli norima kellega, искать глазами silmadega ~ pilguga otsima;
‣ что, с кого-чего jur. hagema;
◊ ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest-millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
капля 65 С ж. неод.
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
‣ tilk, piisk, tiba; капли росы kastetilgad, капли дождя, дождевые капли vihmapiisad, капли пота на лбу higipiisad laubal, капля долбит камень tilkki uuristab kivi, капля по капле tilkhaaval, piiskhaaval, наливать по капле tilgutama, выпить до капли tilgatu(ma)ks jooma;
‣ капли мн. ч. (arstimi)tilgad; глазные капли silmatilgad, капли от кашля köhatilgad, закапать капли tilgutama;
‣ (без мн. ч.) ülek. kõnek. raas, iva, kübe; в нём нет ни капли совести tal pole südametunnistuse raasugi, tal pole põrmugi südametunnistust;
‣ С → Н каплю veidi, ivake, kübeke;
◊ капля в море piisake meres; (он) капли в рот не берёт kõnek. ta ei võta (mitte) tilkagi suhu; до последней капли крови kõrgst. viimase veretilgani; (похожи) как две капли воды (sarnased) nagu kaks tilka vett
клевать 177 Г несов.
‣ кого-что nokkima (ka ülek.); nokkama, nokaga lööma; ülek. kõnek. kiusama, nöökima; клевать зёрна teri nokkima;
‣ (без страд. прич.) näkkama (kõnek. ka ülek.); рыба не клюёт kala ei näkka ~ ei võta;
◊ клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma; денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha kui raba
‣ кого-что nokkima (ka ülek.); nokkama, nokaga lööma; ülek. kõnek. kiusama, nöökima; клевать зёрна teri nokkima;
‣ (без страд. прич.) näkkama (kõnek. ka ülek.); рыба не клюёт kala ei näkka ~ ei võta;
◊ клевать носом kõnek. (istudes) tukkuma; денег куры не клюют у кого kõnek. kellel on raha kui raba
клюнуть 334 Г сов.
‣ однокр. к клевать кого-что nokkama, nokaga lööma ~ toksama ~ näksama; näkkama (kõnek. ka ülek.);
‣ madalk. troppe tegema;
◊ клюнуть на чью удочку kõnek. kelle õnge minema, liimile minema, end õnge võtta laskma
‣ однокр. к клевать кого-что nokkama, nokaga lööma ~ toksama ~ näksama; näkkama (kõnek. ka ülek.);
‣ madalk. troppe tegema;
◊ клюнуть на чью удочку kõnek. kelle õnge minema, liimile minema, end õnge võtta laskma
коза 53 С ж.
‣ од. zool. (kodu)kits (Capra hircus); дикая коза zool. metskits (Capreolus capreolus);
‣ неод. tehn. kits (seljakanderaam); puiduvagonett;
‣ од. ülek. metskits, kitsetall, kitseke (kergejalgse tüdruku kohta);
◊ драть ~ лупить как сидорову козу кого madalk. keda vaeseomaks peksma; на козе не объедешь кого madalk. keda (juba) haneks ei püüa ~ ei võta; на козе не подъедешь к кому kõnek. kellega on raske jutuotsale saada, kes ei lase endale ligi; отставной козы барабанщик humor. pajukile lastud pudelipaikaja
‣ од. zool. (kodu)kits (Capra hircus); дикая коза zool. metskits (Capreolus capreolus);
‣ неод. tehn. kits (seljakanderaam); puiduvagonett;
‣ од. ülek. metskits, kitsetall, kitseke (kergejalgse tüdruku kohta);
◊ драть ~ лупить как сидорову козу кого madalk. keda vaeseomaks peksma; на козе не объедешь кого madalk. keda (juba) haneks ei püüa ~ ei võta; на козе не подъедешь к кому kõnek. kellega on raske jutuotsale saada, kes ei lase endale ligi; отставной козы барабанщик humor. pajukile lastud pudelipaikaja
коли, коли союз kõnek. van. kui; садись, коли пришёл tulid, siis võta istet, коли так, я не пойду kui nii, siis ma ei lähe, коль скоро (niipea) kui
конь 14 С м. од. hobune (ka võimlemisriist), ratsu (ka males); оседлать коня hobust saduldama, упражнения на коне sport harjutused hobusel, боевой конь lahinguratsu, ход конём (1) ratsukäik, (2) ülek. järsk ~ viimane meede, по коням! sadulasse!, железный конь ülek. raudruun;
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
◊ дарёному коню в зубы не смотрят vanas. kingitud hobuse suhu ei vaadata; не в коня корм kõnekäänd (kõigest) sellest pole kasu ~ tulu; конь ещё не валялся у кого kõnekäänd kellel on alg alles alustamata ~ ots üles võtmata
курс 1 С м. неод.
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
‣ kurss (suund; maj. väärtpaberite börsihind; ka ülek.); встречный курс mer. vastaskurss, посадочный курс lenn. maandumiskurss, политический курс poliitika suund ~ kurss, курс следования liikumissuund, kurss, прокладывать курс kurssi võtma ~ seadma, следовать каким курсом millisel kursil sõitma ~ olema ~ liikuma, лечь ~ ложиться на курс kursile asuma, взять курс на что millele, kuhu suunda ~ kurssi võtma, suunduma, взять курс на юг kurssi lõunasse võtma, курс на индустриализацию rasketööstuse arendamise suund, курс на разрядку международной напряжённости suund rahvusvahelise pinge lõdvendusele, идти прежним курсом endist suunda hoidma, курс валюты maj. vääringu ~ valuuta kurss;
‣ kursus; курс истории ajalookursus, читать курс литературы kirjanduskursust lugema, курс средней школы keskkoolikursus, курс лекций по физике füüsikakursus, -loengud, учиться на первом курсе esimesel kursusel olema, отчислить с третьего курса kolmandalt kursuselt eksmatrikuleerima;
‣ курсы мн. ч. kursus(ed) (lühiajalised õpingud); подготовительные курсы ettevalmistuskursused, курсы повышения квалификации kvalifikatsioonikursus(ed), täienduskursus(ed), kutseoskuse kursus, курсы усовершенствования учителей õpetajate täienduskursus(ed), курсы кройки и шитья õmbluskursused, окончить курсы стенографистов kiirkirjakursusi lõpetama;
‣ med. (ravi)kuur; курс водолечения vesiravikuur, пройти курс лечения ravikuuri läbi tegema;
◊ быть в курсе чего millega kursis olema; входить ~ войти в курс чего ennast millega kurssi viima; держать в курсе чего кого keda millega kursis hoidma
лишний 121 П
‣ (üle)liigne, asjatu, tarbetu, ülearune; лишний расход liigne ~ ülearune kulutus ~ kulu, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, лишний рот ülearune ~ liigne suu, лишний разговор asjatu ~ tarbetu ~ ülearune kõnelus ~ jutt, лишние деньги ülearune raha, raha ülejääk, мы ждали бы лишних два часа oleksime asjatult veel kaks tundi oodanud, лишний раз kõnek. veel (kord);
‣ П → С лишнее с. неод. (без мн. ч.) (üle)liigne, tarbetu; выбросить всё лишнее kõik tarbetu ~ liigne minema visata ~ kõrvale heita, позволить себе лишнее endale (liiga) palju lubama, сказать ~ сболтнуть лишнее ülearust ütlema, (midagi) välja lobisema, километр с лишним kõnek. üle kilomeetri;
◊ без лишних слов liigseid sõnu tegemata, ülearu targutamata
‣ (üle)liigne, asjatu, tarbetu, ülearune; лишний расход liigne ~ ülearune kulutus ~ kulu, лишние люди kirj. liigsed ~ ülearused inimesed, лишний рот ülearune ~ liigne suu, лишний разговор asjatu ~ tarbetu ~ ülearune kõnelus ~ jutt, лишние деньги ülearune raha, raha ülejääk, мы ждали бы лишних два часа oleksime asjatult veel kaks tundi oodanud, лишний раз kõnek. veel (kord);
‣ П → С лишнее с. неод. (без мн. ч.) (üle)liigne, tarbetu; выбросить всё лишнее kõik tarbetu ~ liigne minema visata ~ kõrvale heita, позволить себе лишнее endale (liiga) palju lubama, сказать ~ сболтнуть лишнее ülearust ütlema, (midagi) välja lobisema, километр с лишним kõnek. üle kilomeetri;
◊ без лишних слов liigseid sõnu tegemata, ülearu targutamata
ловиться 321 Г несов.
‣ võrku ~ lõksu ~ püünisesse minema ~ sattuma, näkkama; в такую погоду рыба плохо ловится sellise ilmaga kala ei näkka ~ ei võta;
‣ страд. к ловить
‣ võrku ~ lõksu ~ püünisesse minema ~ sattuma, näkkama; в такую погоду рыба плохо ловится sellise ilmaga kala ei näkka ~ ei võta;
‣ страд. к ловить
малахай 41 С м. неод. murd.
‣ kõrvadega karvamüts, läkiläki (baškiiridel, kalmõkkidel);
‣ lai vööta kaftan
‣ kõrvadega karvamüts, läkiläki (baškiiridel, kalmõkkidel);
‣ lai vööta kaftan
место 96 С с. неод.
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
‣ koht (ka ameti-, töö-, pagasikoht), paik, plats; ase; ruum; населённое место asulakoht, asustatud koht ~ paik, место действия tegevuskoht, -paik, место заключения ~ задержания kinnipidamiskoht, место назначения sihtkoht, место рождения sünnikoht, рабочее место töökoht (vahetu töötamispaik), спальное место voodikoht, слабое ~ узкое место ülek. nõrk koht ~ külg, больное место valus koht (ka ülek.), место стоянки parkla, parkplats, peatuskoht, место старта lenn. stardiplats, местo боёв lahingupaigad, место катастрофы õnnetuspaik, место ответвления дорог teelahkmik, место пересечения дорог ristmik, teerist, место разветвления дорог teehargmik, место причала sildumiskoht, в наших местах meie kandis, бег на месте paigaljooks, откидное место lisaiste, klapptool, место водителя juhiiste, глухое место kolgas, отхожее место kõnek. väljakäik, käimla, он сдал в багаж два места ta andis kaks pakki pagasisse, белые места на карте ülek. valged laigud kaardil, детское место anat. emakook, platsenta, лобное место aj. tapalava, kuulutuslava, Лобное место Pealaease (kivipoodium Moskvas), присутственное место van. asutus, все на месте kõik on kohal, всё на (своём) месте (1) kõik on omal kohal, (2) ülek. kõik on korras, на вашем месте я бы ... teie asemel oleksin..., на месте кого-чего kõnek. van. kelle-mille asemel, ни с места! seis, mitte liikuda! по местам! kohtadele! быть на месте kohal olema, занять первое место esikohale tulema, занять видное место tähtsale kohale ~ positsioonile asuma, занять места (1) kohti kinni panema, (2) oma kohtadele istuma, мест нет (vabu) kohti ei ole, нет места ruumi ei ole, уступить место кому kellele kohta loovutama, поймать на месте преступления kuriteopaigalt tabama, места общего пользования üldkasutusruumid, доходное место tulus amet, быть без места tööta ~ kohata olema;
‣ места мн. ч. perifeeria; делегаты с мест perifeeria ~ allasutus(t)e ~ rajoonide saadikud, saadikud väljastpoolt keskust, сообщить на места kohtadele ~ perifeeriasse ~ allasutus(t)ele ~ rajoonidesse teatama, решать на местах kohapeal otsustama;
◊ глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad vesise ~ märja koha peal; душа ~ сердце не на месте у кого kellel on süda rahutu; к месту on asjakohane; не к месту, не у места ei ole asjakohane, on sobimatu; места не столь отдалённые iroon. paremad pagenduspaigad; быть для кого пустым местом kelle jaoks tühi koht ~ paljas õhk ~ ümmargune null olema; иметь место toimuma, aset leidma; уступать ~ уступить место чему vahetuma ~ asenduma millega; мокрое место останется от кого-чего madalk. kellest-millest jääb märg plekk järele; (он) не находит (себе) места (ta) ei leia endale asu; нет места кому-чему, не должно быть места кому-чему kes-mis ei sobi kuhu, kellel-millel ei tohi olla asu ~ kohta kus; уложить ~ убить на месте kõnek. kohe samas maha koksama ~ lööma; общее место sõnakõlks, kulunud tõde; с места в карьер kõnek. otsemaid, jalamaid, hoovõtuta; ставить ~ поставить на место кого kellele kohta kätte näitama
мешкать 164b Г несов. с чем, без доп. kõnek. kohmitsema, kohmerdama, viivitama, venitama, aega viitma; мешкать с отъездом ärasõiduga viivitama, в городе тебе нельзя мешкать sa ei tohi linnas aega viita
миля 62 С ж. неод. miil, penikoorem (van. 7 versta, 7,47 km); морская миля meremiil (1,852 km), сухопутная ~ статутная миля (maa)miil (briti miil, 1,609 km), географическая миля geograafiline miil (7,42 km), в двух милях отсюда siit kahe miili ~ penikoorma kaugusel, kaks miili eemal
мокрый 119 П (кр. ф. мокр, мокра, мокро, мокры) märg(-), lige, niiske, rõske; мокрое бельё märg pesu, мокрый песок märg ~ niiske liiv, мокрый снег lobjakas, мокрые от слёз глаза pisaraist märjad silmad, мокрая земля märg ~ lige ~ niiske maa ~ muld, мокрое бурение mäend. märgpuurimine, мокрая погода niiske ~ rõske ilm;
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
◊ мокрая курица kõnek. halv. (1) (nagu) uppunud kukk, (nagu) vette kastetud kass, (2) hädine kuju, hädavares; мокрое место останется ~ осталось от кого madalk. kellest jääb ~ jäi (ainult) märg plekk järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga kohtagi; глаза на мокром месте у кого kõnek. kellel on nutt varnast võtta ~ silmad märja ~ vesise koha peal
молочай 41 С м. неод. bot. piimalill (Euphorbia); лозный молочай vits-piimalill (Euphorbia virgata), острый молочай kibe piimalill (Euphorbia esula)
на II частица kõnek. võta, säh; на, возьми säh võta, на книгу võta raamat, на тебе säh sulle;
◊ вот те ~ тебе (и) на! madalk. vaat kus lugu!
◊ вот те ~ тебе (и) на! madalk. vaat kus lugu!
наблюдать 169a Г несов.
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
‣ кого-что, за кем-чем, с союзами что, как vaatlema, jälgima, silmitsema; наблюдать ход событий sündmuste käiku jälgima, наблюдать за полётом птицы linnu lendu vaatlema ~ jälgima;
‣ за кем-чем valvama, järele vaatama, hoolitsema, hoolt kandma; наблюдать за порядком korra järele valvama, korda pidama ~ hoidma;
‣ что näha ~ täheldada (saama v. võima); такой снег можно наблюдать только в ноябре sellist lund saab näha vaid novembrikuus;
◊ счастливые часов не наблюдают kõnekäänd õnnelikud inimesed kella ei vaata
нагореть 231b Г сов. → несов. нагорать
‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
‣ (pikka) sütt ajama; свеча нагорела küünal ajas pika söe otsa;
‣ (обычно безл.) чего, без доп. kõnek. (põlemisel) kuluma, ära põlema (kütuse v. elektri kohta);
‣ безл. кому, за что, от кого ülek. madalk. nahutada ~ võtta saama; ему нагорело за это talle tehti selle eest peapesu ~ säru, ta sai selle eest nahutada ~ võtta
намерен кр. ф. П (намерена, намерено, намерены; без полн. ф.) с инф. (mul, sul, tal jne.) on kavas ~ plaanis; больше ждать я не намерен ma ei kavatse kauem oodata, я намерен сделать что ma kavatsen ~ mul on kavatsus ~ nõu mida teha, что вы намерены делать? mida te kavatsete teha ~ ette võtta? mis nõu teil on?
насмотреться 239 Г сов.
‣ на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
‣ кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
‣ на кого-что kaua ~ küllalt vaatama ~ imetlema; не могу насмотреться на эту картину ma võiksin seda pilti lõpmatuseni vaadata, мать не насмотрится на сына ema ei väsi poega imetlemast;
‣ кого-чего, на кого-что palju nägema ~ näha saama; за свою жизнь он всего насмотрелся ta on oma elus mõndagi ~ kõike näha saanud
невзирая на предлог с вин. п. hoolimata kellest-millest; невзирая непогоду hoolimata halvast ilmast;
◊ невзирая лица tiitleid ~ ameteid ~ auastmeid arvesse võtmata ~ arvestamata
◊ невзирая лица tiitleid ~ ameteid ~ auastmeid arvesse võtmata ~ arvestamata
невыигрышный 126 П
‣ võiduta; невыигрышный билет tühi ~ võiduta loos;
‣ (кр. ф. невыигрышен, невыигрышна, невыигрышно, невыигрышны) ülek. ilmetu, varjujääv, silmapaistmatu; невыигрышная тема kahvatu ~ mittelööv teema
‣ võiduta; невыигрышный билет tühi ~ võiduta loos;
‣ (кр. ф. невыигрышен, невыигрышна, невыигрышно, невыигрышны) ülek. ilmetu, varjujääv, silmapaistmatu; невыигрышная тема kahvatu ~ mittelööv teema
негде Н ei ole kohta, kus ~ kuhu ~ kust; негде вымыть руки ei ole kuskil käsi pesta, негде сесть ei ole kuhu ~ kuhugi ~ kuskile istuda, негде взять pole kuskilt ~ kusagilt võtta, негде отдохнуть pole kohta, kus puhata;
◊ яблоку негде упасть kõnekäänd (on) puupüsti täis, nööpnõelal pole kohta, kuhu kukkuda
◊ яблоку негде упасть kõnekäänd (on) puupüsti täis, nööpnõelal pole kohta, kuhu kukkuda
недоконченный 127 П lõpetamata, pooleli, pooleliolev, poolvalmis, lõpule viimata, mittetäielik, ebatäielik; недоконченный роман lõpetamata ~ poolelijäänud romaan, недоконченная картина lõpetamata ~ pooleli maal
недорого Н
‣ üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt odavalt; on (küllalt) odav, pole kallis; недорого продать что üsna odavalt maha müüma mida, недорого просят за что mille eest ei küsitagi eriti kallist hinda;
‣ ülek. kergesti, hõlpsasti, ilma vaevata
‣ üsna ~ võrdlemisi ~ küllalt odavalt; on (küllalt) odav, pole kallis; недорого продать что üsna odavalt maha müüma mida, недорого просят за что mille eest ei küsitagi eriti kallist hinda;
‣ ülek. kergesti, hõlpsasti, ilma vaevata
неоткуда Н с инф. ei ole kuskilt ~ kusagilt; мне неоткуда это взять mul pole kuskilt seda võtta, неоткуда ему быть опытным kõnek. tal ei saagi kogemusi olla, kus(t) ta saakski olla kogenud ~ osav, kus(t) ta saabki osata
непостижимо Н käsitamatult, arusaamatult, üle mõistuse käivalt; on käsitamatu ~ arusaa(da)matu ~ mittemõistetav ~ mõist(eta)matu;
◊ уму непостижимо что kõnek. mõistus ei võta kinni mida, mis käib üle mõistuse
◊ уму непостижимо что kõnek. mõistus ei võta kinni mida, mis käib üle mõistuse
непроточный 126 П (läbi)vooluta; непроточная вода seisev vesi, непроточное озеро umbjärv, läbivooluta (sisse- ja väljavooluta) järv
несерьёзно Н mittetõsiselt, kergemeelselt; он к этому относится несерьёзно ta ei võta seda tõsiselt
нет
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊ на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
‣ частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);
‣ предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda ~ sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks ~ mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi ~ mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii ~ õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;
‣ частица kõnek. väljendeis да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;
‣ частица → С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas;
◊ на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole; нет как нет kadus nagu tina tuhka; и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida; лица нет на ком kes on näost ära; нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata; сводить ~ свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima; сходить ~ сойти ~ сводиться ~ свестись на нет kõnek. (1) tühja ~ luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)
ни
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
‣ частица ei, mitte, -gi; ни в коем случае mitte mingil juhul, ни минуты свободной нет ei ole ühtegi vaba minutit, ни шагу дальше mitte üks samm ~ mitte sammugi edasi, ни с места ei liigu paigastki, ни шагу! ни с места! seis! paigal! ни слова mitte üks ~ ühtegi sõna, mitte üks piiks, на небе ни облачка taevas pole pilveraasugi, кто ни посмотрит, удивляется kes aga näeb ~ vaatab, see imestab, как ни торопись, всё равно опоздаешь kuidas ka ei kiirustaks ~ kiirusta kuidas (kui palju) tahes, ikka ei jõua ~ jääd hiljaks, ни малейшего понятия pole aimugi, ни разу mitte kordagi, ни при чём ei puutu asjasse, какой ни на есть olgu või sellinegi, käib seegi, kui paremat pole;
‣ союз ühendis ни... ни ei... ega; не верит ни в сон, ни в чох ei usu ei jumalat ega kuradit, ни взад ни вперёд ei edasi ega tagasi, ни тот ни другой ei see ega teine, ни встать ни сесть ei saa istuda ega astuda;
◊ ни в зуб ногой ~ толкнуть madalk. tume nagu tökatipudel, ei tea tuhkagi, mitte mõhkugi ei jaga; ни гроша не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; ни дать ни взять täpipealt (sarnane), (kas) võta või jäta; что ни говори ütle mis sa ütled, mis seal ikka rääkida; (вдруг) откуда ни возьмись ... aga äkki, ei tea kust...; ни за что на свете mitte mingi hinna eest; ни два ни полтора kõnek. ei see ega teine; ни к селу ни к городу heast-paremast, asja ees, teist taga; ни на волос kõnek. mitte raasugi ~ karvavõrdki ~ küünevõrdki; ни на йоту kõnek. mitte kübetki ~ põrmugi; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi, nagu õige mees kunagi; ни рыба ни мясо ei liha ega kala, ei see ega teine (inimese kohta); ни свет ни заря enne kukke ja koitu; ни слуху ни духу о ком-чём kõnek. ei kippu ega kõppu kellest-millest; ни с того ни с сего äkki, asja ees, teist taga; ни черта (не знает) kõnek. (ei tea) tuhkagi
ниже
‣ сравн. ст. П низкий, Н низко;
‣ Н all(pool), alla(poole); смотри ниже vaata allpool ~ allapoole, жить этажом ниже üks korrus allpool elama, ниже по течению allavoolu;
‣ предлог с род. п. all(pool), alla(poole); пять градусов ниже нуля viis kraadi alla nulli, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist;
◊ ниже всякой критики allpool (igasugust) arvustust; ниже чьего достоинства käib kelle au pihta
‣ сравн. ст. П низкий, Н низко;
‣ Н all(pool), alla(poole); смотри ниже vaata allpool ~ allapoole, жить этажом ниже üks korrus allpool elama, ниже по течению allavoolu;
‣ предлог с род. п. all(pool), alla(poole); пять градусов ниже нуля viis kraadi alla nulli, ниже среднего alla keskmise ~ keskmist;
◊ ниже всякой критики allpool (igasugust) arvustust; ниже чьего достоинства käib kelle au pihta
нимало Н sugugi ~ üldsegi mitte, mitte põrmugi; я нимало не сержусь ma ei vihasta sugugi, ma pole põrmugi vihane, это меня нимало не огорчает see ei kurvasta mind mitte üks põrm ~ raas
обезличить 271a Г сов. → несов. обезличивать кого-что
‣ keda isikupäratuks tegema, kelle isikupära kaotama ~ alla suruma;
‣ isiklikku vastutust ära võtma ~ kaotama; работу обезличили (selle) töö eest ei vastuta isiklikult keegi
‣ keda isikupäratuks tegema, kelle isikupära kaotama ~ alla suruma;
‣ isiklikku vastutust ära võtma ~ kaotama; работу обезличили (selle) töö eest ei vastuta isiklikult keegi
обидеть 230 (страд. прич. прош. вр. обиженный, кр. ф. обижен, обида, обидо, обиды; повел. накл. обидь) Г сов. → несов. обижать кого-что, чем
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
‣ solvama, ülekohut ~ liiga tegema, haavama; он обидел сестру этим замечанием ta solvas õde, tehes sellise märkuse, ta märkus oli õele solvav, ценой я вас не обижу kõnek. ega ma teilt palju ei võta, hinnaga ma teile liiga ei tee;
‣ (без несов.) kõnek. ilma jätma; природа не обидела его талантом loodus on teda andega ~ talendiga õnnistanud, loodus pole teda andetuks ~ andest ilma jätnud;
◊ мухи не обидит kõnek. ei tee kärbselegi liiga
обморозиться 272 Г сов. → несов. обмораживаться (mingit kehaosa) ära külmuda ~ külmal ära võtta laskma
обругать 165a Г сов. кого-что, кем (läbi) sõimama; kõnek. sarjama, maha tegema (näit. kirjutise kohta); обругать дураком lolliks ~ lollpeaks sõimama, его за это сильно обругали ta sai selle eest kõvasti sarjata ~ võtta; vrd. ругать
оздоровление 115 С с. неод. (без мн. ч.) tervistamine, tervistus, tervendamine, ülek. ka parandamine; maj. saneerimine; tervenemine, paranemine; оздоровление транспорта sõiduvõimaluste parandamine, оздоровление валюты valuuta saneerimine, оздоровление финансов rahanduse saneerimine, оздоровление организма organismi tervenemine
опомниться 269 (повел. накл. опомнись) Г сов. от чего, после чего, без доп.
‣ meelemärkusele tulema, toibuma; опомниться после обморока meelemärkusele tulema, опомниться от испуга ehmatusest toibuma, опомниться от сна uneuimast toibuma;
‣ mõistust ~ aru pähe võtma; опомнись, пока не поздно võta aru pähe, kuni pole hilja
‣ meelemärkusele tulema, toibuma; опомниться после обморока meelemärkusele tulema, опомниться от испуга ehmatusest toibuma, опомниться от сна uneuimast toibuma;
‣ mõistust ~ aru pähe võtma; опомнись, пока не поздно võta aru pähe, kuni pole hilja
осилить 269a Г сов. → несов. осиливать кого-что võitu ~ jagu saama (ka ülek.); нас не осилить meid ei saa võita, ему нас не осилить ta ei saa meist jagu, осилить волнение erutusest võitu saama, осилить препятствие takistusest üle saama, за год он осилил курс математики aastaga sai ta matemaatikakursusest jagu, осилить пирог pirukast jagu saama
отважиться 271 Г сов. → несов. отваживаться на что, с инф. julgema, tihkama, söandama; отважиться на серьёзный разговор tõsiseks jutuajamiseks südant rindu võtma ~ julgust kokku võtma ~ julgust saama, отважиться выступить на собрании koosolekul sõna võtta söandama
отморозить 272a Г сов. → несов. отмораживать что ära külmetama, külmast võtta laskma; отморозить нос nina ära külmetama
пара 51 С ж. неод.
‣ paar; пара чулок sukapaar, пара сил füüs. jõupaar, пара вёсел aerupaar, супружеская пара abielupaar, гулять парами paaris ~ paaristikku ~ paariviisi jalutama, работать в паре ~ на пару с кем kõnek. kellega paaris töötama, ты ему не пара sa ei ole talle võrdne paariline, пара яблок kõnek. paar õuna, (выйдем) на пару слов madalk. (lähme) räägime mõne sõna ~ paar sõna juttu, через пару дней madalk. mõne päeva pärast;
‣ paarisrakend; ехать на паре paarisrakendiga sõitma, sõitma, kaks hobust ees, сани парой kahehobusesaan, -regi;
‣ (meeste) ülikond, frakk vm. (kuub ja püksid); фрачная пара frakk, в новой серой паре uues hallis ülikonnas;
‣ madalk. kaks (hinne);
◊ пара пустяков для кого kõnek. kelle jaoks kukepea ~ tühiasi (olema); два сапога пара kõnekäänd paras paar, võta üks ja viska teist, kuidas pott, nõnda kaas
‣ paar; пара чулок sukapaar, пара сил füüs. jõupaar, пара вёсел aerupaar, супружеская пара abielupaar, гулять парами paaris ~ paaristikku ~ paariviisi jalutama, работать в паре ~ на пару с кем kõnek. kellega paaris töötama, ты ему не пара sa ei ole talle võrdne paariline, пара яблок kõnek. paar õuna, (выйдем) на пару слов madalk. (lähme) räägime mõne sõna ~ paar sõna juttu, через пару дней madalk. mõne päeva pärast;
‣ paarisrakend; ехать на паре paarisrakendiga sõitma, sõitma, kaks hobust ees, сани парой kahehobusesaan, -regi;
‣ (meeste) ülikond, frakk vm. (kuub ja püksid); фрачная пара frakk, в новой серой паре uues hallis ülikonnas;
‣ madalk. kaks (hinne);
◊ пара пустяков для кого kõnek. kelle jaoks kukepea ~ tühiasi (olema); два сапога пара kõnekäänd paras paar, võta üks ja viska teist, kuidas pott, nõnda kaas
передышка 73 С ж. неод. hingetõmme (kõnek. ka ülek.); работать без передышки ilma vaheta ~ hingetõmbeta töötama, получить передышку hingetõmbeaega saama, дождь лил без передышки sadas lakkamatult ~ vahetpidamata
переморозить 272a Г сов. → несов. перемораживать что kõnek. (järgemööda kõike) ära külmuda ~ külmal ära võtta laskma; переморозить овощи в подвале juurviljal keldris ära külmuda laskma
переобуть 346 Г сов. → несов. переобувать кого-что teisi jalatseid jalga panema, jalatseid vahetama kellel; uuesti jalga panema mida; переобуть детей lastele teisi jalatseid jalga panema, переобуть ноги jalatseid vahetama, vahetusjalatseid jalga panema, переобуй туфли (1) vaheta kingad ära, (2) pane kingad uuesti ~ paremini jalga
пиль межд. jah. hass! võta! (ässitushüüd koerale)
плавать 164b Г несов.
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
‣ ujuma (ei viita ühesuunalisusele), ülek. ka hõljuma; плавать кролем krooli ujuma, плавать на спине selili ujuma;
‣ vee peal püsima, ujuma; дерево плавает puu püsib vee peal ~ ujub;
‣ на чём laevaga sõitma; кем, на чём kõnek. kellena merd sõitma, merel käima; meresõitu ~ mereretke tegema; purjetama, seilama; плавать на корабле laevaga sõitma, плавать матросом madrusena merd sõitma;
‣ ülek. kõnek. kobamisi vastama, vastustes ebakindel olema; плавать на экзамене eksamil kobamisi vastama;
◊ мелко плавает кто kõnek. (1) kelle tiivad ei kanna, (2) kes on liiga väike vend ~ liiga pisike putukas ~ vilets vennike; vrd. плыть
погибнуть 342 Г сов. → несов. погибать
‣ hukkuma, langema; hävima; погибнуть на посту (ameti)postil ~ ametikohustuste täitmisel hukkuma ~ langema, погибнуть в бою lahingus langema, погибнуть от руки врага vaenlase käe läbi langema ~ hukka saama, растения погибли без воды taimed on veeta ~ vee puudusel hukkunud, урожай погиб saak hävis;
‣ ülek. kaduma, purunema, nurjuma, luhtuma; надежда погибла lootus purunes ~ luhtus, дело погибло asi läks nurja, репутация погибла hea nimi ~ reputatsioon ~ maine on läinud; vrd. гибнуть
‣ hukkuma, langema; hävima; погибнуть на посту (ameti)postil ~ ametikohustuste täitmisel hukkuma ~ langema, погибнуть в бою lahingus langema, погибнуть от руки врага vaenlase käe läbi langema ~ hukka saama, растения погибли без воды taimed on veeta ~ vee puudusel hukkunud, урожай погиб saak hävis;
‣ ülek. kaduma, purunema, nurjuma, luhtuma; надежда погибла lootus purunes ~ luhtus, дело погибло asi läks nurja, репутация погибла hea nimi ~ reputatsioon ~ maine on läinud; vrd. гибнуть
подать 227 Г сов. → несов. подавать
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
‣ что, кому, с инф. kätte andma, ulatama; подать пальто palitut ulatama, подать руку (tere)kätt andma ~ ulatama, подать мяч pallima, servima, подать стул кому tooli ~ istet pakkuma;
‣ что, кому, без доп. almust andma; подать нищему kerjusele almust andma;
‣ что ette andma, kohale toimetama; подать поезд rongi ette andma, карета подана tõld on ukse ees ~ ootab, подать лес на стройку metsamaterjali ehitusele toimetama;
‣ что, кому (sööki) ette andma ~ tooma, serveerima (ka ülek.); подать обед lõunasööki serveerima ~ lauale tooma;
‣ что, без доп. esitama, andma; подать просьбу palvet esitama, подать отчёт aruannet esitama, подать иск hagi esitama, подать заявление avaldust esitama, подать в отставку errumineku palvet esitama, подать надежду lootust andma, подать идею ideed andma, подать повод põhjust andma, подать помощь abi andma, aitama, подать пример eeskuju andma, eeskujuks olema, подать команду käsklust andma, подать сигнал signaalima, signaali andma, подать в суд kohtusse kaebama, подать апелляцию apelleerima, подать признаки жизни elumärki andma ~ ilmutama;
‣ что kõnek. nihutama, lükkama; подать стол влево lauda vasakule nihutama, подать машину вперёд veidi edasi sõitma, autot veidi ettepoole andma;
‣ кого-что, как (kirjanduses, kunstis) kujutama;
◊ не подать ~ не подавать вида ~ виду mitte välja näitama, teist nägugi mitte tegema; подать ~ подавать голос (1) endast elumärki ~ märku andma, (2) häält tegema; рукой подать до чего mis on kiviga visata ~ käega katsuda
подвинуться 334 Г сов. → несов. подвигаться
‣ к кому-чему edasi liikuma, lähemale ~ juurde ~ kaugemale nihkuma; подвинься võta end koomale, tee ruumi, istu sinnapoole;
‣ ülek. edasi jõudma, arenema, edenema; подвинуться в игре на рояле klaverimängus edusamme tegema, работа подвинулась töö on (kenasti) edenenud
‣ к кому-чему edasi liikuma, lähemale ~ juurde ~ kaugemale nihkuma; подвинься võta end koomale, tee ruumi, istu sinnapoole;
‣ ülek. edasi jõudma, arenema, edenema; подвинуться в игре на рояле klaverimängus edusamme tegema, работа подвинулась töö on (kenasti) edenenud
подписаться 202 Г сов. → несов. подписываться
‣ под чем, без доп. millele alla kirjutama, allkirja andma; подписаться под заявлением avaldusele (oma nime) alla kirjutama;
‣ на что (ajakirjandust v. raamatuid) tellima; подписаться на государственный заём riigilaenu tellima;
‣ oma nime kirja panema, osa võtta soovima (näit. korjandusest);
◊ подписаться ~ подписываться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele
‣ под чем, без доп. millele alla kirjutama, allkirja andma; подписаться под заявлением avaldusele (oma nime) alla kirjutama;
‣ на что (ajakirjandust v. raamatuid) tellima; подписаться на государственный заём riigilaenu tellima;
‣ oma nime kirja panema, osa võtta soovima (näit. korjandusest);
◊ подписаться ~ подписываться обеими руками под чем kahe käega alla kirjutama millele
подхват 1 С м. неод.
‣ (без мн. ч.) alt ~ õhust ~ lennult ~ kukkumise pealt kinnihaaramine;
‣ ehit., mäend. alustala;
◊ (быть) на подхвате varnast võtta olema (inimese kohta)
‣ (без мн. ч.) alt ~ õhust ~ lennult ~ kukkumise pealt kinnihaaramine;
‣ ehit., mäend. alustala;
◊ (быть) на подхвате varnast võtta olema (inimese kohta)
поживиться 300 Г сов. за счёт кого, чем, без доп. kõnek. kelle arvel, kust kasu saama ~ lõikama; там есть чем поживиться seal on, mida lõigata ~ võtta, sealt annab võtta, поживиться чужим добром võõrast vara ~ kraami endale kahmama
позаняться 263 (прош. вр. позанялся и позанялся, позанялась, позанялось, позанялись) Г сов. чем, с кем kõnek. (mõnda aega) tegelema; пора хозяйством позаняться on aeg majapidamine käsile võtta
показаться 198 Г сов.
‣ кем-чем näima, paistma, tunduma; показаться весёлым rõõmus näima, мне показалось, будто я что-то забыл mulle näis ~ tundus, et unustasin midagi;
‣ несов. показываться paistma hakkama, nähtavale tulema, ilmnema; слёзы показались на глазах pisarad tulid silma, из-за туч показалось солнце päike tuli pilve tagant välja;
‣ несов. показываться кому (silma alla) tulema, end näitama; показаться на людях inimeste hulka tulema, показаться врачу end arstil läbi vaadata laskma;
‣ madalk. meeldima; этот материал мне не показался see riie polnud mulle meele järele;
◊ показаться ~ показываться ~ казаться на глаза кому-чему, чьи kõnek. ennast näole andma kellele, nägu näitama kuhu; vrd. казаться
‣ кем-чем näima, paistma, tunduma; показаться весёлым rõõmus näima, мне показалось, будто я что-то забыл mulle näis ~ tundus, et unustasin midagi;
‣ несов. показываться paistma hakkama, nähtavale tulema, ilmnema; слёзы показались на глазах pisarad tulid silma, из-за туч показалось солнце päike tuli pilve tagant välja;
‣ несов. показываться кому (silma alla) tulema, end näitama; показаться на людях inimeste hulka tulema, показаться врачу end arstil läbi vaadata laskma;
‣ madalk. meeldima; этот материал мне не показался see riie polnud mulle meele järele;
◊ показаться ~ показываться ~ казаться на глаза кому-чему, чьи kõnek. ennast näole andma kellele, nägu näitama kuhu; vrd. казаться
покрутить 316a Г сов.
‣ что, чем (mõnda aega) keerutama ~ keerama ~ pöörama; что, с кем ülek. madalk. kellega (mõnda aega) semmima ~ keerutama; покрутить головой pead keerutama, покрутить усы vurrusid keerutama, покрутить что в пальцах käes keerutama, покрутить ручку чего vänta keerama, väntama;
‣ что (mõnda aega) korrutama (näit. lõnga)
‣ что, чем (mõnda aega) keerutama ~ keerama ~ pöörama; что, с кем ülek. madalk. kellega (mõnda aega) semmima ~ keerutama; покрутить головой pead keerutama, покрутить усы vurrusid keerutama, покрутить что в пальцах käes keerutama, покрутить ручку чего vänta keerama, väntama;
‣ что (mõnda aega) korrutama (näit. lõnga)
пол I 3 (род. п. ед. ч. пола и полу) С м. неод. põrand; по полу mööda põrandat, на пол põrandale, maha, на полу põrandal, maas, до полу maani, брусчатый пол kantkivipõrand, глинобитный ~ глиняный пол (tamp)savipõrand, деревянный пол puitpõrand, puupõrand, земляной пол muldpõrand, плиточный пол plaatpõrand, ударить о(б) пол vastu põrandat lööma, от пола до потолка maast laeni;
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida
◊ на полу ~ на дороге ~ на улице не валяется что mis ei vedele maas, mida pole just maast võtta ~ leida
поле 103 С с. неод.
‣ põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное поле küntud põld, убранные поля koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных полей kolhoosi põldurid, опытное поле põll. katsepõld, паровое поле, поле под паром põll. kesapõld, поле ржи, ржаное поле rukkipõld, работать в поле (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное поле jääväli, снежное поле lumeväli, поле зрения vaateväli, nägemisväli, поле деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, поле боя ~ kõrgst. битвы ~ сражения lahinguväli, võitlusväli, поле брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое поле meteor. õhurõhu ~ baariline väli, вторичное поле el. sekundaarväli, главное поле el. peaväli, электрическое поле el. elektriväli, электромагнитное поле elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное поле, поле тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое поле füüs. heliväli, земное поле füüs. Maa väli, магнитное поле füüs. magnetväli, минное поле sõj. miiniväli, учебное поле sõj. õppeväli, семантическое поле lgv. semantiline väli, футбольное поле jalgpalliväljak, хоккейное поле hokiväljak, команда вышла на поле võistkond tuli väljakule, лётное поле lenn. lennulagend, шахматное поле malelauaruut, шашечное поле kabelauaruut;
‣ põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому полю lilled on valgele põhjale tikitud;
‣ mat. korpus; конечное поле lõplik korpus, поле чисел arvukorpus;
‣ trük. veeris; поле книги veeris, верхнее поле ülaveeris, внешнее поле välisveeris, внутреннее поле siseveeris, seljaveeris, нижнее поле allveeris;
‣ поля (обычно мн. ч.) äär(ed); поля тетради vihikuäär, поля шляпы kübaraäär, заметки на полях ääremärkused, написать на полях äärele kirjutama;
◊ одного поля ягода kõnek. (on) ühest killast ~ ühte tõugu ~ nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest--millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
‣ põld (ka ülek.), väli; väljak; вспаханное поле küntud põld, убранные поля koristatud (vilja)põllud, труженики колхозных полей kolhoosi põldurid, опытное поле põll. katsepõld, паровое поле, поле под паром põll. kesapõld, поле ржи, ржаное поле rukkipõld, работать в поле (1) põllul töötama, (2) välitöödel olema, ехать по полю mööda põldu sõitma, ледяное поле jääväli, снежное поле lumeväli, поле зрения vaateväli, nägemisväli, поле деятельности tegevuspõld, -väli, tööpõld, поле боя ~ kõrgst. битвы ~ сражения lahinguväli, võitlusväli, поле брани kõrgst. van. sõjaväli, taplusväli, tapatander, барическое поле meteor. õhurõhu ~ baariline väli, вторичное поле el. sekundaarväli, главное поле el. peaväli, электрическое поле el. elektriväli, электромагнитное поле elektromagnetväli, elektromagnetiline väli, гравитационное поле, поле тяготения füüs. gravitatsiooniväli, звуковое поле füüs. heliväli, земное поле füüs. Maa väli, магнитное поле füüs. magnetväli, минное поле sõj. miiniväli, учебное поле sõj. õppeväli, семантическое поле lgv. semantiline väli, футбольное поле jalgpalliväljak, хоккейное поле hokiväljak, команда вышла на поле võistkond tuli väljakule, лётное поле lenn. lennulagend, шахматное поле malelauaruut, шашечное поле kabelauaruut;
‣ põhi(toon), pind, alus; tagapõhi, tagaplaan, foon; цветы вышиты по белому полю lilled on valgele põhjale tikitud;
‣ mat. korpus; конечное поле lõplik korpus, поле чисел arvukorpus;
‣ trük. veeris; поле книги veeris, верхнее поле ülaveeris, внешнее поле välisveeris, внутреннее поле siseveeris, seljaveeris, нижнее поле allveeris;
‣ поля (обычно мн. ч.) äär(ed); поля тетради vihikuäär, поля шляпы kübaraäär, заметки на полях ääremärkused, написать на полях äärele kirjutama;
◊ одного поля ягода kõnek. (on) ühest killast ~ ühte tõugu ~ nagu ühe vitsaga löödud, võta üks ja viska teist; один в поле не воин vanas. üks ei ole võitlusväljal sõdur; ищи ветра в поле kõnek. pühi kellest--millest suu puhtaks, võta näpust, (mine) võta veel kinni
полезть 354 (повел. накл. полезь и полезай) Г сов.
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
‣ на что, во что, куда ronima, trügima, kippuma, tikkuma (hakkama); полезть на дерево puu otsa ronima, полезть в яму auku ronima, полезть в драку kallale tikkuma, полезть в спор vaidlusse sekkuma;
‣ куда, за чем kõnek. (kätt) kuhu, mille järele pistma; kust mida otsima ~ võtma minema; он полез в карман за кошельком ta pistis käe taskusse, et rahakotti võtta, полезть в шкаф за книгой kapist raamatut võtma minema;
‣ välja langema ~ maha tulema (hakkama); волосы полезли juuksed tulevad maha;
‣ koost lagunema ~ rebenema (hakkama); пальто полезло по швам mantel hakkas õmblustest rebenema;
◊ глаза на лоб лезут ~ полезли у кого madalk. kes teeb ~ tegi suured silmad ~ ajab ~ ajas imestusest silmad pärani, kellel lähevad ~ läksid silmad peas pahupidi; за словом в карман не полезет kõnek. pole suu peale kukkunud
полюбоваться 172 Г сов. кем-чем, на кого-что (mõnda aega) imetlema ~ vaimustatult vaatama; полюбуйся, что он натворил kõnek. halv. ole nii lahke, vaata, millega ta hakkama on saanud
поминать 169a Г несов. → сов. помянуть
‣ кого-что, о ком-чём, чем kõnek. meenutama, meelde tuletama;
‣ кого kirikl. keda mälestama, kellele hingepalvet lugema; eestpalvet pidama;
‣ кого kirikl. kelle mälestuspäeva ~ peiesid pidama;
◊ поминай как звали kõnek. (ja) võta veel kinni, ja ongi ~ oligi läinud; поминать ~ помянуть добрым словом кого-что kõnek. kellest-millest head rääkima, keda-mida hea sõnaga meelde tuletama; не поминай(те) лихом кого kõnek. ärge mõelge minust halvasti, tuleta(ge) mind vahel hea sõnaga meelde
‣ кого-что, о ком-чём, чем kõnek. meenutama, meelde tuletama;
‣ кого kirikl. keda mälestama, kellele hingepalvet lugema; eestpalvet pidama;
‣ кого kirikl. kelle mälestuspäeva ~ peiesid pidama;
◊ поминай как звали kõnek. (ja) võta veel kinni, ja ongi ~ oligi läinud; поминать ~ помянуть добрым словом кого-что kõnek. kellest-millest head rääkima, keda-mida hea sõnaga meelde tuletama; не поминай(те) лихом кого kõnek. ärge mõelge minust halvasti, tuleta(ge) mind vahel hea sõnaga meelde
помянуть 339a Г сов. → несов. поминать;
◊ помяни моё слово kõnek. pea mu sõnu meeles, küll sa (veel) näed, küll sa veel tuletad mu sõnu meelde; не к ночи будь помянуто ~ сказано kõnek. vastu ööd ei maksa sellest rääkida ~ selliseid asju meelde tuletada; не тем будь помянут (-а, -о, -ы) ei tahaks seda suhu võtta, aga..., sellest küljest ei tasuks teda meenutadagi
◊ помяни моё слово kõnek. pea mu sõnu meeles, küll sa (veel) näed, küll sa veel tuletad mu sõnu meelde; не к ночи будь помянуто ~ сказано kõnek. vastu ööd ei maksa sellest rääkida ~ selliseid asju meelde tuletada; не тем будь помянут (-а, -о, -ы) ei tahaks seda suhu võtta, aga..., sellest küljest ei tasuks teda meenutadagi
попасть 356b Г сов. → несов. попадать
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
попасться 356 Г сов. → несов. попадаться
‣ во что, кому, без доп. kõnek. (vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
‣ во что, кому, без доп. kõnek. (vastu, ette, kätte) sattuma ~ juhtuma, olema juhtuma, leiduma, esinema, pihku puutuma; попасться в сеть võrku sattuma (ka ülek.), попадись он мне kui ma ta vaid kätte saaks, kui ta mu silma alla satuks, попалась интересная книга sattus ette ~ kätte huvitav raamat, попасться ему на лестнице talle trepil vastu juhtuma, сосед попался словоохотливый naabriks juhtus jutukas inimene, naaber juhtus olema jutukas;
‣ в чём, на чём, кому-чему sisse kukkuma, vahele jääma; попасться на краже vargusega sisse kukkuma, попасться сторожу valvuri juures vahele jääma;
◊ попасться ~ попадаться на глаза кому kelle silma puutuma ~ hakkama; попасться ~ попадаться на удочку к кому, кому kõnek. kelle õnge sattuma ~ minema ~ hakkama, kellel ennast õnge võtta laskma; первый попавшийся esimene vastutulija ~ ettejuhtuja
посчастливиться 278 Г сов. безл. кому, в чём, с инф., без доп. õnneks minema, õnne olema, õnnestuma; нам посчастливилось провести лето в горах meil läks õnneks ~ õnnestus ~ oli õnne veeta suvi mägedes
почитай Н madalk.
‣ peaaegu, umbes; почитай год прошёл peaaegu aasta on möödunud, почитай уже неделя прошла, как он уехал vaat(a) et nädal on juba sellest, kui ta ära sõitis, oma nädal on juba möödas, kui ta ära sõitis;
‣ в функции вводн. сл. vististi; nähtavasti, vahest, arvatavasti, küllap
‣ peaaegu, umbes; почитай год прошёл peaaegu aasta on möödunud, почитай уже неделя прошла, как он уехал vaat(a) et nädal on juba sellest, kui ta ära sõitis, oma nädal on juba möödas, kui ta ära sõitis;
‣ в функции вводн. сл. vististi; nähtavasti, vahest, arvatavasti, küllap
предпринять 265 Г сов. → несов. предпринимать что ette võtma; предпринять путешествие teekonda ~ reisi ~ matka ette võtma, предпринять прогулку jalutama minema, jalutuskäiku ette võtma, предпринять попытку katset tegema, предпринять шаги samme astuma, предпринять усилия для чего jõupingutusi tegema mille heaks v nimel, предпринять исследование uurimistöö kallale asuma, что бы нам предпринять? mida küll ette võtta?
прихватить 316a Г сов. → несов. прихватывать kõnek.
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
‣ что, чем kinni haarama ~ pigistama;
‣ что, чем (kergelt) kinni siduma ~ nõeluma ~ lööma, kinnitama;
‣ кого-что, чего (üksiti) kaasa võtma ~ viima ~ tooma; прихватить с собой детей lapsi kaasa võtma;
‣ что, чего kõnek. juurde ~ lisaks võtma ~ haarama; дня не хватило, пришлось ночь прихватить päevast jäi puudu, tuli öö appi võtta;
‣ что kõnek. hankima, muretsema; прихватить денег в долг raha laenama ~ laenuks võtma;
‣ что näpistama (külma kohta); что, чем jääkirmega katma; цветы прихватило морозом külm on ~ oli lilli näpistanud, морозец прихватил лужи (kerge) külm on ~ oli lombid jääkirmega katnud, külmast on lompidel jääkirme peal;
‣ кого (äkki) maha murdma ~ kallale tulema (haiguse kohta); живот прихватило kõhuvalu tuli kallale, kõhuvalu võttis kõverasse;
‣ ülek. kõnek. kätte saama, vahele võtma; шторм прихватил нас у самого берега jäime tormi kätte (juba) päris kalda lähedal
пробрать 216 Г сов. → несов. пробирать
‣ кого-что kõnek. haarama, valdama; его пробрал страх teda haaras hirm, её пробрал мороз ta on läbi külmunud;
‣ кого kõnek. läbi võtma, peapesu tegema; вчера его сильно пробрали eile sai ta kõvasti võtta;
‣ что põll. rohima, kitkuma;
‣ madalk. lahku (sisse) kammima
‣ кого-что kõnek. haarama, valdama; его пробрал страх teda haaras hirm, её пробрал мороз ta on läbi külmunud;
‣ кого kõnek. läbi võtma, peapesu tegema; вчера его сильно пробрали eile sai ta kõvasti võtta;
‣ что põll. rohima, kitkuma;
‣ madalk. lahku (sisse) kammima
пробросаться 165 Г сов.
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) teineteist ~ üksteist loopima ~ pilduma;
‣ несов. пробрасываться кем-чем ülek. madalk. paremale ja vasakule loopima, mõtlematult kõrvale heitma; смотри, пробросаешься хорошими работниками vaata ette, pärast oled headest töömeestest ilma
‣ kõnek. (teatud aeg v. ajani) teineteist ~ üksteist loopima ~ pilduma;
‣ несов. пробрасываться кем-чем ülek. madalk. paremale ja vasakule loopima, mõtlematult kõrvale heitma; смотри, пробросаешься хорошими работниками vaata ette, pärast oled headest töömeestest ilma
провериться 269a Г сов. → несов. проверяться kõnek.
‣ end arsti juures kontrollida ~ läbi vaadata laskma, oma tervist kontrollima;
‣ (nimekirjas) oma nime õigsust ~ olemasolu kontrollima
‣ end arsti juures kontrollida ~ läbi vaadata laskma, oma tervist kontrollima;
‣ (nimekirjas) oma nime õigsust ~ olemasolu kontrollima
продёрнуть 335a Г сов. → несов. продёргивать
‣ что kõnek. läbi pistma ~ panema ~ tõmbama, taha ajama; продёрнуть нитку в иголку niiti nõelasilmast läbi pistma ~ nõela taha panema ~ ajama;
‣ кого ülek. madalk. läbi võtma, ägedalt kritiseerima; лентяя продёрнули в стенгазете laiskvorst sai seinalehes võtta
‣ что kõnek. läbi pistma ~ panema ~ tõmbama, taha ajama; продёрнуть нитку в иголку niiti nõelasilmast läbi pistma ~ nõela taha panema ~ ajama;
‣ кого ülek. madalk. läbi võtma, ägedalt kritiseerima; лентяя продёрнули в стенгазете laiskvorst sai seinalehes võtta
прозрачный 126 П (кр. ф. прозрачен, прозрачна, прозрачно, прозрачны) läbipaistev (ka ülek.), puhas, selge (ka ülek.), kirgas, lüüme, lüümjas; прозрачное стекло läbipaistev klaas, прозрачная глазурь läbipaistev ~ värvita glasuur, прозрачный воздух läbipaistev ~ puhas ~ kirgas ~ lüümjas õhk, прозрачная вода selge vesi, прозрачный намёк selge ~ ilmne vihje, прозрачный стиль täpne ~ selge stiil, прозрачный шарф õhuline sall, прозрачная кожа õhuke nahk
прокатить 316a Г сов. → несов. прокатывать
‣ кого-что, на чём keda sõidutama, kellele (lõbu)sõitu tegema, keda sõitma ~ sõidule võtma; прокати его võta ta sõitma, прокатить на санках кого kelgusõitu tegema kellele;
‣ что (edasi, mööda, üle) veeretama; прокатить мяч по полу palli üle põranda veeretama;
‣ 313b на чём madalk. mööda vurama millega; кто-то прокатил на машине мимо дома keegi vuras autoga majast mööda;
‣ кого-что ülek. kõnek. (lehes, koosolekul vms.) nahutama, läbi võtma; его прокатили в стенгазете ta sai seinalehes nahutada;
‣ кого ülek. kõnek. (valimistel) läbi kukutama;
◊ прокатить на вороных кого madalk. (valimistel) läbi kukutama, maha hääletama
‣ кого-что, на чём keda sõidutama, kellele (lõbu)sõitu tegema, keda sõitma ~ sõidule võtma; прокати его võta ta sõitma, прокатить на санках кого kelgusõitu tegema kellele;
‣ что (edasi, mööda, üle) veeretama; прокатить мяч по полу palli üle põranda veeretama;
‣ 313b на чём madalk. mööda vurama millega; кто-то прокатил на машине мимо дома keegi vuras autoga majast mööda;
‣ кого-что ülek. kõnek. (lehes, koosolekul vms.) nahutama, läbi võtma; его прокатили в стенгазете ta sai seinalehes nahutada;
‣ кого ülek. kõnek. (valimistel) läbi kukutama;
◊ прокатить на вороных кого madalk. (valimistel) läbi kukutama, maha hääletama
променять 254a Г сов. → несов. променивать кого-что, на кого-что vahetama kelle-mille vastu, kellega-millega vahetust tegema; я ни на кого тебя не променяю ma ei vaheta sind kellegi vastu;
◊ променять ~ менять кукушку на ястреба kõnek. vihma käest räästa alla sattuma
◊ променять ~ менять кукушку на ястреба kõnek. vihma käest räästa alla sattuma
просить 319a Г несов.
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
‣ кого-что, чего, о ком-чём, за кого-что, с инф. küsima, paluma; просить разрешения luba küsima ~ paluma, просить совета nõu küsima, просить слова sõna paluma, просить прощения andeks ~ andestust paluma, просить извинения vabandust paluma, просить о помощи abi paluma, просить помочь aidata paluma, прошу садиться palun istet võtta, просят не курить palutakse ~ on palve mitte suitsetada, просить гостей к столу külalisi lauda paluma, просить на танец tantsule ~ tantsima paluma, просить за друга sõbra eest paluma, сердце просит любви süda ihkab armastust, сколько за это просят? kõnek. mis hinda ~ kui palju selle eest küsitakse?
‣ van. kerjama, santima, santimas ~ kerjamas käima;
‣ (без страд. прич.) на кого van. (kohtusse) kaebama, kaebust esitama, hagema;
◊ просить ~ попросить чьей руки kelle kätt paluma; милости просим palume lahkesti, olge nii lahke(d); сапоги (ботинки) каши просят kõnek. humor. saapatald on lahti ~ irevil, saapad irvitavad; просить христом-богом кого о чём jumalakeeli paluma keda ~ kellelt mida; честью просить кого о чём heaga paluma keda ~ kellelt mida; vrd. попросить
развлекаться 169 Г несов. → сов. развлечься oma meelt lahutama, lõbutsema, lõbusasti aega veetma; тебе надо больше развлекаться sa pead sagedamini oma meelt lahutama, молодёжь умеет развлекаться noored oskavad lõbutseda ~ lustlikult aega veeta
разгон 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ laialiajamine, laialisaatmine, laialikihutamine; разгон демонстрантов meeleavaldajate laialikihutamine;
‣ hoog, hoovõtt; el. (üles)kiirendus; прыгнуть без разгона hoogu võtmata ~ hoota hüppama, взять разгон hoogu võtma (ka ülek.), с разгона täie ~ suure hooga, все лошади в разгоне kõnek. kõik hobused on sõidus, стартовый разгон sport lähtejooks, разгон самолёта lenn. hoolend, разгон реактора füüs. tuumareaktori kiirendus;
‣ trük. harvladu, harvendus;
‣ (postide vm.) vahe
‣ laialiajamine, laialisaatmine, laialikihutamine; разгон демонстрантов meeleavaldajate laialikihutamine;
‣ hoog, hoovõtt; el. (üles)kiirendus; прыгнуть без разгона hoogu võtmata ~ hoota hüppama, взять разгон hoogu võtma (ka ülek.), с разгона täie ~ suure hooga, все лошади в разгоне kõnek. kõik hobused on sõidus, стартовый разгон sport lähtejooks, разгон самолёта lenn. hoolend, разгон реактора füüs. tuumareaktori kiirendus;
‣ trük. harvladu, harvendus;
‣ (postide vm.) vahe
разлиться 326 (буд. вр. разольётся, прош. вр. разлилось и разлилось, разлились и разлились) Г сов. → несов. разливаться
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
‣ maha ~ ümber minema, laiali ~ üle ääre ~ maha voolama ~ jooksma; суп разлился supp läks maha;
‣ üle kallaste tõusma, üle ujutama, tulvama; река разлилась jõgi tõusis üle kallaste;
‣ ülek. levima, laiali valguma; тепло разлилось по всему телу soojus levis üle kogu keha, kogu keha läks soojaks, по лицу разлилась улыбка nägu läks naerule ~ laia naeru täis, румянец разлился по щекам puna levis üle kogu näo, puna tõusis palgesse, над рекой разлилась песня jõe kohal kaikus laul;
‣ (без сов.) laksutama, lõõritama;
‣ (без сов.) kõnek. pisaraid (ojadena) valama;
‣ (без сов.) kõnek. ülevoolavalt kõnelema, kõnel voolata laskma
разум 1 С м. неод. (без мн. ч.) mõistus, aru, oid; здравый разум terve ~ kaine mõistus, холодный разум külm ~ kaine mõistus, вера в человеческий разум usk inimmõistusesse, победа разума над чувствами mõistuse võit tunnete üle, потерять разум aru kaotama, с разумом делать что mida arukalt tegema;
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
◊ ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; набираться ~ набраться разума kõnek. tarkust koguma, targemaks minema ~ saama, mõistust juurde koguma
разуть 346 Г сов. → несов. разувать кого-что (jalatseid) jalast ära võtma kellel, jalgu lahti võtma kellel;
◊ разуй глаза madalk. võta silmad näppu, tee oma silmaluugid lahti
◊ разуй глаза madalk. võta silmad näppu, tee oma silmaluugid lahti
раскачка 72 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panemine, hoo sisseandmine; kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkamine, hoo sissesaamine; kõigutamine, kõlgutamine, kiigutamine; kiikumine, võnkumine, kõikumine, taarumine;
‣ lahtikõigutamine, lahtilogistamine, lahtiloksutamine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panemine; lahtilogisemine, lahtiloksumine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkamine;
‣ ülek. kõnek. liigutama hakkamine, elu ~ hoo sissesaamine, hoovõtmine, hoovõtt; liigutama sundimine, elu sissepanemine; без раскачки otsekohe, käigupealt, hoogu võtmata;
‣ taaruv kõnnak, pardikõnnak; ходить раскачкой pardi kombel taarudes käima
‣ kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma panemine, hoo sisseandmine; kiikuma ~ liikuma ~ kõikuma ~ võnkuma hakkamine, hoo sissesaamine; kõigutamine, kõlgutamine, kiigutamine; kiikumine, võnkumine, kõikumine, taarumine;
‣ lahtikõigutamine, lahtilogistamine, lahtiloksutamine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema panemine; lahtilogisemine, lahtiloksumine, kõikuma ~ loksuma ~ logisema hakkamine;
‣ ülek. kõnek. liigutama hakkamine, elu ~ hoo sissesaamine, hoovõtmine, hoovõtt; liigutama sundimine, elu sissepanemine; без раскачки otsekohe, käigupealt, hoogu võtmata;
‣ taaruv kõnnak, pardikõnnak; ходить раскачкой pardi kombel taarudes käima
распарить 269a Г сов. → несов. распаривать кого-что
‣ pehmeks aurutama ~ hautama; распарить веник vihta hautama;
‣ kõnek. pehmeks vihtlema, leilitama; распарить кости luid ~ konte pehmeks vihtlema;
‣ kõnek. nahka märjaks ~ kuumaks tegema ~ higile ~ higiseks ajama; распарить чаем teega keha kuumaks ajama, лошадей распарило hobused on vahule aetud
‣ pehmeks aurutama ~ hautama; распарить веник vihta hautama;
‣ kõnek. pehmeks vihtlema, leilitama; распарить кости luid ~ konte pehmeks vihtlema;
‣ kõnek. nahka märjaks ~ kuumaks tegema ~ higile ~ higiseks ajama; распарить чаем teega keha kuumaks ajama, лошадей распарило hobused on vahule aetud
реактивность 90 С ж. неод. (без мн. ч.) reaktiivsus (biol. elusaine reageerimisvõime; keem. reaktsioonivõime, võime anda keemilist reaktsiooni; tehn. vastumõjuvõime; el. reaktiivtakistus, ebatakistus); реактивность нервной системы närvisüsteemi reaktiivsus, реактивность организма на что organismi reaktiivsus ~ võime reageerida ~ vastata millele, синхронная реактивность el. sünkrooninduktiivtakistus
резать 186 Г несов.
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
‣ что, чем, на что lõikama (ka ülek.); резать ножом сыр noaga juustu lõikama, резать на куски tükkideks lõikama, tükeldama, резать большими ломтями suurteks viiludeks ~ käärudeks ~ suurte viiludena ~ käärudena lõikama, резать лук sibulat hakkima ~ lõikama, резать коньками лёд uiskudega jääd lõikama, резать нарыв kõnek. paiset (lahti) lõikama, резать волны laineid lõikama ~ murdma, резать мяч sport palli lõikama (näit. võrkpallis), ножницы не режут käärid ei lõika ~ ei võta, свет режет глаза valgus lõikab silma, valgus on silmale valus;
‣ что, из чего, по чему, на чём nikerdama, voolima; graveerima, uurendama; резать из дерева nikerdama, puust voolima, (puu)nikerdisi tegema, резать по металлу metalli graveerima ~ uurendama;
‣ кого-что tapma, veristama; резать гусей hanesid tapma, резать свинью siga veristama;
‣ (безл.) lõikavat valu tegema, lõikavalt valutama; в животе режет kõhus on lõikav(ad) ~ terav(ad) valu(d), kõhus nagu lõikaks;
‣ что (sisse) soonima; ремень режет плечо rihm soonib õlga;
‣ кого ülek. madalk. (eksamil) läbi kukutama ~ põrutama;
‣ что, без доп. kõnek. suisa ~ suu sisse ütlema, teravalt ütlema;
‣ кого-что ülek. kõnek. hukutama, hukka saatma, hauda ajama;
‣ madalk. kiiresti ~ ägedasti ~ raginal ~ riks-raks toimima, nagu pohli panema;
◊ резать ухо ~ уши kõnek. kõrvu lõikama; резать глаз ~ глаза (1) silmal ~ silmadel valus vaadata olema, (2) pilku riivama; резать без ножа кого madalk. keda elusalt hauda ajama; резать по живому kõnek. mida nagu kreissaega läbi lõikama; резать правду в глаза кому kõnek. sulatõtt suu sisse ütlema ~ näkku paiskama kellele
рука 78 С ж. неод.
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
‣ käsi (ka ülek.); левая рука vasak ~ pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожать руку кому kelle ~ kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по руке sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на руках see raamat on kellegi käes ~ kellelegi välja antud, снять с руки кольцо sõrmust käest ~ sõrmest ära võtma, взять ребёнка на руки last sülle võtma, гулять под руку käe alt kinni ~ käevangus jalutama, руками не трогать mitte puutuda, переписать от руки käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре руки neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя рука minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за руки käest kinni võtma, вести за руку кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte ~ üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная рука врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;
‣ (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая рука mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema ~ võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema;
◊ лёгкая рука у кого kellel on ~ oli hea ~ õnnelik käsi; правая рука (у) кого, чья kelle parem ~ teine käsi olema; своя рука kõnek. omamees, omainimene; твёрдая рука raudne ~ kõva käsi; золотые руки kuldsed käed; руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei hakka peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud ~ jaks ei käi üle millest; большой руки kõnek. kangemat ~ suuremat ~ esimest sorti; средней руки kõnek. keskpärane; не рука, не с руки кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi; из вторых ~ третьих рук teiste suust ~ käest, vahetalitaja kaudu; из первых рук kelle enda käest, algallikast; на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast; на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast; на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt; под весёлую руку kõnek. lõbusas ~ heas tujus (olles); под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna; тяжёл ~ тяжела на руку kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi; нечист на руку kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud; рука об руку käsikäes, ühisel jõul ja nõul; не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata; положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes; сидеть сложа руки käed rüpes istuma; сон в руку unenägu läks ~ on läinud täide; чужими руками жар загребать kõnek. teiste turjal ~ nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma; с пустыми руками tühjade kätega, palja käega; на руках чьих, у кого (1) kelle hoole all ~ hooldada, (2) kelle käsutuses ~ käsutada; на руку кому kõnek. kellele sobima ~ passima ~ meeltmööda olema; как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis ~ hädas ~ plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama; бить ~ ударять ~ ударить по рукам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama; брать ~ взять голыми руками кого kellest paljaste kätega ~ vaevata jagu ~ võitu saama; брать ~ взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma; брать ~ взять себя в руки end kätte ~ kokku võtma; греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma; гулять по рукам kõnek. käest kätte käima; давать ~ дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima; давать ~ дать волю рукам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi ~ külge ajama; давать ~ дать по рукам кому kõnek. kellele näppude pihta andma; давать ~ дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma; держать в руках кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle; держать себя в руках end vaos hoidma; держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema ~ kelle poole hoidma, keda pooldama ~ toetama; играть на руку кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma; иметь руку seljatagust omama; ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema; марать ~ замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima; махнуть рукой на кого-что kelle-mille peale käega lööma; мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, et veri küünte all; набивать ~ набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama; накладывать ~ наложить руку на что millele käppa peale panema; накладывать ~ наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema; не класть ~ не положить охулки на руку kõnek. omakasu peal väljas olema; носить на руках кого keda kätel kandma; отбиваться руками и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama; отбиваться ~ отбиться от рук kõnek. käest ära ~ ülekäte ~ ulakaks minema; плыть в руки кому kellele sülle langema; подписываться ~ подписаться обеими руками под чем millele kahe käega alla kirjutama; поднимать ~ поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma; попасться под руку кому kellele ette ~ kätte juhtuma, pihku sattuma; пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama; протягивать ~ протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama; проходить ~ пройти через чьи руки kelle kätest ~ käe alt läbi käima; разводить ~ развести руками käsi laiutama ~ lahutama ~ laotama; развязывать ~ развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama; оторвать с руками что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma ~ nabima, minema nagu värsked saiad; связывать ~ связать руки кому keda käsist siduma; связывать ~ связать по рукам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust ~ käsist-jalust siduma; смотреть ~ глядеть из чьих рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema ~ kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; всплеснуть руками kahte kätt ~ käsi kokku lööma; сходить ~ сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema , (2) millega (õnnelikult) maha saama; ухватываться ~ ухватиться обеими руками за что kõnek. millest kahe käega ~ küünte ja hammastega kinni haarama; рука не дрогнет ~ не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata ~ ei värise ~ ei vääratanud ~ ei värisenud, kes ei kohku ~ ei kohkunud tagasi; рука не поднимается ~ не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse ~ ei ole südant milleks; руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole ~ kes ei saa milleks mahti; руки опускаются ~ опустились у кого kelle käed vajuvad ~ vajusid rüppe; сбывать ~ сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama ~ müüma ~ ärima; с лёгкой руки кого, чьей kõnek. kui kes on ~ oli otsa lahti teinud; под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast; как рукой сняло kõnek. nagu käega ~ peoga pühitud; рукой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel; мастер на все руки meister ~ mees iga asja peale; из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama; дело чьих рук kelle kätetöö; руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть на чьих руках kelle käte vahel surema; из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb ~ halvasti; просить чьей руки kelle kätt paluma; предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma
рыбий 130 П
‣ kala(-) (ka ülek.); рыбий хвост kala saba, рыбий жир kalarasv, kalamaksaõli, рыбий клей kalaliim, рыбья кровь ülek. kalaveri;
‣ ülek. kõnek. kalaverega, külm, kiretu, ilmetu; рыбья натура kalaverega ~ külm ~ kiretu natuur ~ loomus, рыбьи глаза kalasilmad, ilmetud ~ värvita silmad;
◊ на рыбьем меху kõnek. humor. vilets ~ viledaks kulunud ihuvari
‣ kala(-) (ka ülek.); рыбий хвост kala saba, рыбий жир kalarasv, kalamaksaõli, рыбий клей kalaliim, рыбья кровь ülek. kalaveri;
‣ ülek. kõnek. kalaverega, külm, kiretu, ilmetu; рыбья натура kalaverega ~ külm ~ kiretu natuur ~ loomus, рыбьи глаза kalasilmad, ilmetud ~ värvita silmad;
◊ на рыбьем меху kõnek. humor. vilets ~ viledaks kulunud ihuvari
сапог 19 С м. неод. (род. п. мн. ч. сапог) (säär)saabas (madalk. ka ülek.); säärik; валяные сапоги viltsaapad, vildikud, кирзовые сапоги kirsasaapad, kirsad (kõnek.), кожаные сапоги nahksaapad, юфтевые ~ яловые сапоги juhtnahksaapad, juhtnahksed saapad, охотничьи сапоги jahisaapad;
◊ семимильные сапоги seitsmepenikoormasaapad; сапоги всмятку kõnek. tobeduse tipp, selge jama, totrus; jama kuubis ~ ruudus; под сапогом быть у кого kelle kanna ~ päka ~ tuhvli all olema; два сапога kõnek. paras paar, üks hullem kui teine, võta üks ja viska teist
◊ семимильные сапоги seitsmepenikoormasaapad; сапоги всмятку kõnek. tobeduse tipp, selge jama, totrus; jama kuubis ~ ruudus; под сапогом быть у кого kelle kanna ~ päka ~ tuhvli all olema; два сапога kõnek. paras paar, üks hullem kui teine, võta üks ja viska teist
свистать 211 Г несов.
‣ что, без доп. vilistama, vilet laskma, vilinat tegema, vihistama; свистать песенку lauluviisi vilistama, свистать в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, ветер свищет tuul ulub ~ undab ~ vilistab, соловей свищет ööbik laksutab;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. purskama (vedeliku kohta);
◊ ищи свищи кого-что, без доп. kõnek. võta veel kinni, katsu veel leida, otsi siis veel taga
‣ что, без доп. vilistama, vilet laskma, vilinat tegema, vihistama; свистать песенку lauluviisi vilistama, свистать в свисток vilet puhuma, vilega vilistama, ветер свищет tuul ulub ~ undab ~ vilistab, соловей свищет ööbik laksutab;
‣ (без страд. прич.) без доп. kõnek. purskama (vedeliku kohta);
◊ ищи свищи кого-что, без доп. kõnek. võta veel kinni, katsu veel leida, otsi siis veel taga
себе I частица (tavaliselt koos pöörd- või asesõnaga nende rõhutamiseks) kõnek.; ступай себе домой mine nüüd ~ rahumeeli koju, hakka kodu poole astuma, вы себе сидите, отдыхайте teie aga istuge puhake, пусть себе сердится vihastagu, las vihastab, vihastagu pealegi;
◊ ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
◊ ничего себе kõnek. (1) vaata aga vaata, ets kae, no mis sa ütled, pole midagi öelda, (2) pole vigagi, keskeltläbi, keskmist viisi, (3) keskmine, talutav
слово С с. неод.
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
‣ sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое слово hell ~ lahke ~ sõbralik sõna, ругательное слово sõimusõna, иностранное слово võõrsõna, заголовочное слово ~ заглавное слово märksõna (sõnastikus), ключевое слово võtmesõna, отдельное слово üksiksõna, lekseem, знаменательное слово lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное слово lgv. abisõna, вводное слово lgv. kiilsõna, крылатое слово lgv. lendsõna, порядковое слово bibl. järjestussõna, удвоенное слово info topeltsõna, слово данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать слова sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее слово техники tehnika viimane sõna, новое слово в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном ~ прямом смысле слова sõna otseses mõttes, к слову сказать вводн. сл. muide, muuseas, к слову пришлось kõnek. tuli jutuks;
‣ (без мн. ч.) sõna, kõne; культура слова kõnekultuur, дар слова (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное слово emakeel, оружие писателя -- слово kirjaniku relv on sõna;
‣ jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное слово veenev jutt, веское слово kaalukas sõna, громкие слова suured ~ kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade ~ ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих ~ коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним словом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом слова нет selle kohta pole midagi ~ sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром слове aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым словом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks ~ hakkama saama, перейти от слова к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем слова сказать pole kellega sõnakestki vahetada ~ rääkida, не даёт мне слова сказать ei lase mul sõnagi ~ sõnakestki ütelda;
‣ (без мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное слово ausõna, сдержать своё слово oma sõna pidama, человек слова sõnapidaja, он крепок на слово ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать слово (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna ~ lubadust andma, связать себя словом end lubadusega siduma, взять слово с кого kellelt ausõna ~ lubadust võtma, верить на слово sõna ~ lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на слово кого kelle lubadusele lootma;
‣ (без мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное слово avasõna, заключительное слово lõppsõna, последнее слово подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода слова sõnavabadus, приветственное слово tervituskõne, надгробное слово lahkumissõnad, järelehüüe, просить слово на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить слово для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого слова kellelt sõnaõigust ära võtma;
‣ (без мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; «Слово о полку Игореве» «Lugu Igori sõjaretkest»;
‣ слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele;
◊ крепкое слово vänge ~ krõbe sõna, sõimusõna; слово за слово sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.; бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima ~ pilduma, suure suuga rääkima; бросаться словами tühje sõnu tegema; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema ~ kõlksutama; ловить ~ поймать на слове кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama; не лезть ~ полезть за словом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule; без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa; сказать своё слово oma sõna ütlema; слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus ~ huulil; слово в слово sõna-sõnalt; держаться на чистом слове kõnek. ausõna peal püsima; слово -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld; не проронить ни слова mitte sõnakestki poetama; ни слова не добьёшься ei saa sõnagi suust ~ kätte; быть хозяином своего слова oma sõna peremees olema
сметь 229b Г несов. с инф.
‣ julgema, tihkama, söandama, illama; он не смел войти ta ei söandanud sisse astuda, смею вас уверить julgen teile kinnitada;
‣ tohtima; смею спросить kas ma tohin küsida, не смеешь этого делать sa ei tohi seda teha, не смейте katsuge ~ proovige ainult, не смей забыть vaata, et sa ei unusta; vrd. посметь
‣ julgema, tihkama, söandama, illama; он не смел войти ta ei söandanud sisse astuda, смею вас уверить julgen teile kinnitada;
‣ tohtima; смею спросить kas ma tohin küsida, не смеешь этого делать sa ei tohi seda teha, не смейте katsuge ~ proovige ainult, не смей забыть vaata, et sa ei unusta; vrd. посметь
смотреть 239 Г несов.
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
‣ что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; смотреть картину pilti ~ maali vaatama ~ silmitsema, смотреть пьесу näidendit vaatama, смотреть на часы kella vaatama, смотреть в окно aknast välja vaatama, смотреть в одну точку ühte punkti vaatama ~ vahtima, смотреть в даль kaugusse vaatama, смотреть в бинокль binokliga vaatama, смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), смотреть друг на друга teineteisele ~ üksteisele otsa vaatama, смотреть с надеждой на кого keda ~ kelle poole lootusega vaatama, смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, смотреть больного haiget läbi vaatama, смотреть за детьми laste järele vaatama, смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо смотреть kena vaadata, срам смотреть hirmus ~ häbi vaadata, смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко смотреть teda on hale näha ~ vaadata, страшно смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele ~ tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele ~ vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;
‣ на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;
‣ (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb ~ on tarvis sõita ~ peab sõitma;
‣ (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole ~ aeda;
‣ (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana ~ kui kotkas, смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;
‣ смотреть инф., смотрю 1 л. наст. вр., смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;
‣ смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest;
◊ смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku ~ silma ~ vastu vaatama; смотреть в корень чего asja sisusse tungima ~ tuuma nägema ~ vaatama; смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda ~ alt ära hüpata kavatsema; смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma; смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu ~ huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema; смотреть волком ~ зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt ~ kurja näoga vaatama, tigeda ~ kurja näoga olema; смотреть из чьих рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema ~ talitama; смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast ~ vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema; смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama; смотреть в лицо чему millele näkku vaatama; смотреть в гроб ~ в могилу kõnek. haua äärel seisma ~ olema; смотреть в упор lähedalt ~ pingsalt ~ teraselt vaatama, üksisilmi ~ ainiti vahtima; смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama; как в воду смотрел kõnek. nagu ~ justkui oleks selgeltnägija; смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama; смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise pilguga vaatama; смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut ~ vastset väravat vahtima; того и смотри kõnek. vaata, et...; vrd. посмотреть
смотреться 239 Г несов.
‣ во что end vaatama; смотреться в зеркало end peeglist vaatama;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kena vaadata olema; фильм хорошо смотрится kena ~ mõnuga vaadatav film, платье на тебе не смотрится kleit pole sinu seljas suurem asi, носить костюм надо так, чтобы он смотрелся kostüümi ~ ülikonda peab oskama kanda
‣ во что end vaatama; смотреться в зеркало end peeglist vaatama;
‣ (без 1 и 2 л.) kõnek. kena vaadata olema; фильм хорошо смотрится kena ~ mõnuga vaadatav film, платье на тебе не смотрится kleit pole sinu seljas suurem asi, носить костюм надо так, чтобы он смотрелся kostüümi ~ ülikonda peab oskama kanda
соображать Г несов. → сов. сообразить
‣ 169a что, в чём, без доп. kõnek. taipama, jagama, aru saama, mõikama; без доп. taiplik olema;
‣ 169b (без сов.) jagama ~ mõtlema, võimeline olema; я сегодня плохо соображаю mu pea ei jaga ~ ei võta täna;
‣ 169a что, без доп. mõtlema, kaaluma, arutlema
‣ 169a что, в чём, без доп. kõnek. taipama, jagama, aru saama, mõikama; без доп. taiplik olema;
‣ 169b (без сов.) jagama ~ mõtlema, võimeline olema; я сегодня плохо соображаю mu pea ei jaga ~ ei võta täna;
‣ 169a что, без доп. mõtlema, kaaluma, arutlema
соответствовать 171b Г несов. чему vastama, vastav olema, kokku sobima, ühtima, kooskõlas ~ vastavuses olema; соответствовать истине tõele vastama, соответствовать сроку tähtajale vastama, это не соответствует действительности (1) see ei vasta tõele, (2) see ei vasta tegelikkusele, соответствовать занимаемой должности ametikohane olema, ametikohale vastama ~ sobima ~ kõlbama
срам 1 (род. п. ед. ч. срама и сраму) С м. неод. (без мн. ч.)
‣ kõnek. häbi, teotus; какой срам missugune häbi, kus selle häbi ots, стыд и срам suur-suur häbi, häbi-häbi, häbi ja teotus;
‣ madalk. häbe; häbedus (inimese välimised suguelundid);
‣ (в функции предик.) kõnek. on häbi ~ piinlik; срам на тебя смотреть piinlik on sind vaadata, sind vaadates hakkab häbi
‣ kõnek. häbi, teotus; какой срам missugune häbi, kus selle häbi ots, стыд и срам suur-suur häbi, häbi-häbi, häbi ja teotus;
‣ madalk. häbe; häbedus (inimese välimised suguelundid);
‣ (в функции предик.) kõnek. on häbi ~ piinlik; срам на тебя смотреть piinlik on sind vaadata, sind vaadates hakkab häbi
стараться 165 Г несов. с инф. püüdma, hoolsalt ~ innukalt ~ usinalt tegema; стараться изо всех сил kõigest väest püüdma, он старался удержаться на ногах ta püüdis jalgadele püsima jääda, стараться выиграть время aega võita püüdma, можешь не стараться kõnek. ära parem näe(gi) vaeva, ära püüagi, рад стараться sõj., aj. püüan hoolega! (soldati vastus ülemale); vrd. постараться
стоить 268 (без страд. прич.) Г несов.
‣ что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek. mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
‣ чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
‣ чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
‣ (безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
‣ (безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab
‣ что, чего, сколько maksma, maksma minema; это стоит больших денег see maksab palju raha, что тебе стоит kõnek. mis see sulle maksab, это стоит денег see maksab raha, это стоило ему жизни see maksis tal elu ~ läks tal elu maksma;
‣ чего väärima, väärt olema; стоить внимания tähelepanu väärima ~ väärt olema, не стоит того pole seda väärt, такой работник трёх стоит selline töötaja on kolme väärt, он не стоит такой жены ta pole sellist naist väärt, его слова дёшево стоят tema sõnad ei maksa midagi, один другого стоит paras paar, не стоит (благодарности)! pole tänu väärt!;
‣ чего (vaeva, tööd) nõudma; это стоило большого труда see nõudis suurt vaeva;
‣ (безл.) с инф. tasuma, maksma, tulema, vaja olema; пьесу стоит посмотреть näidendit tasub vaadata, стоит туда съездить seal tasub ära käia, не стоит с ним спорить ei maksa ~ ei tasu temaga vaielda, ничего не стоит (1) ei maksa midagi (maksumuse kohta), (2) с инф. ülek. on tühiasi ~ kukepea ~ käkitegu, ei maksa midagi;
‣ (безл.) с инф. tarvitsema; стоит задуматься, нахлынут воспоминания tarvitseb mõttesse jääda, kui tulevad mälestused;
◊ выеденного яйца не стоит kõnek. pole tühja munakoortki väärt; гроша медного ~ ломаного не стоит kõnek. pole punast krossigi väärt; игра не стоит свеч kõnek. asi ei tasu end ära ~ ei tasu vaeva ~ ei ole vaeva väärt; овчинка ~ шкурка выделки не стоит kõnek. asi ei tasu vaeva ~ ei ole seda vaeva väärt; мизинца чьего не стоит kõnek. kes pole kelle sõrmeotsagi ~ küünemustagi väärt; чего бы ни стоило maksku mis maksab
стоящий 124
‣ действ. прич. наст. вр. Г стоить;
‣ прич. → П kõnek. väärt, tasuv; стоящий человек väärt inimene, стоящее предложение ettepanek, mis midagi maksab, väärt ~ tähelepanuväärne ettepanek, стоящая работа väärt ~ sisukas töö, это стоящее дело seda asja tasub ette võtta
‣ действ. прич. наст. вр. Г стоить;
‣ прич. → П kõnek. väärt, tasuv; стоящий человек väärt inimene, стоящее предложение ettepanek, mis midagi maksab, väärt ~ tähelepanuväärne ettepanek, стоящая работа väärt ~ sisukas töö, это стоящее дело seda asja tasub ette võtta
странный 127 П (кр. ф. странен, странна, странно, странны) veider, imelik, kummaline, pentsik, võõrastav; странное чувство imelik ~ veider tunne, странное поведение imelik ~ võõrastav käitumine, странный человек veider ~ kummaline ~ pentsik inimene, странное дело вводн. сл. kõnek. imelik, kummaline, imelik asi, imelik küll, imelugu, vaata imet
струить 283 Г несов. (без 1 и 2 л.) что joana voolama panema; ülek. kallama; струить кровь verd joana voolata laskma, струить свет valgust kallama, река струит свои воды jõgi kannab oma vett, сирень струит аромат sirelist hoovab meeldivat lõhna
стыдиться 289 Г несов. кого-чего, за кого-что, с инф. häbi tundma, häbenema; он стыдился смотреть людам в глаза tal oli häbi ~ ta häbenes inimestele silma vaadata, стыдиться друг друга teineteist ~ üksteist häbenema, мы стыдились попросить что meil oli häbi ~ me häbenesime mida küsida
стыдливый 119 П (кр. ф. стыдлив, стыдлива, стыдливо, стыдливы) häbelik, uje; он очень стыдлив ta on väga häbelik ~ uje;
◊ стыдливый кусок ~ кусочек sündsuspaluke, viimane pala ~ (toidu)tükk (mida keegi võtta ei julge)
◊ стыдливый кусок ~ кусочек sündsuspaluke, viimane pala ~ (toidu)tükk (mida keegi võtta ei julge)
суд 2 С м. неод. kohus (riiklik v. ühiskondlik organ; kohtulik arutamine, kohtumõistmine; kohtumaja, kohtuhoone; kohtunikud); ülek. arvamus, otsustus, hinnang; верховный суд ülemkohus, народный суд rahvakohus, товарищеский суд seltsimehelik kohus, литературный суд kirjanduskohus, kirjanduslik kohus, военно-полевой суд välikohus, суд чести aukohus (aukohtu), суд высшей инстанции kõrgema astme kohus, суд присяжных vandekohus, vandemeestekohus, суд Линча lintšikohus, omakohus, божий суд (1) aj. jumalakohus, ordaal, (2) ülek. issanda karistus, заседание суда kohtuistung, суд общественности ülek. avalik ~ üldsuse ~ ühiskondlik arvamus, подавать в суд на кого keda kohtusse kaebama, привлечь к суду kohtulikule vastutusele võtma, отдать под суд кого keda kohtu alla andma, предать суду kohtu kätte andma, быть под судом kohtu all olema, выступать в суде kohtus esinema, быть оправданным по суду kohtu poolt õigeks mõistetud olema, встать, суд идёт (tõuske) püsti, kohus tuleb, страшный суд kirikl. viimsepäevakohus;
◊ шемякин суд ebaõiglane kohus; суды да ~ и пресуды kõnek. üks igavene arutamine ~ jahumine, mokalaat; пока суд да дело kõnek. kuni asjast asja saab; на нет и суда нет kõnekäänd surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta pole, (kui) ei siis ei
◊ шемякин суд ebaõiglane kohus; суды да ~ и пресуды kõnek. üks igavene arutamine ~ jahumine, mokalaat; пока суд да дело kõnek. kuni asjast asja saab; на нет и суда нет kõnekäänd surm ka ei võta sealt, kust midagi võtta pole, (kui) ei siis ei
суметь 229b Г сов. с инф. suutma, oskama; суметь сохранить самообладание ennast valitseda ~ enesevalitsust säilitada suutma, суметь постоять за себя enda eest seista oskama, он не сумел ответить ta ei osanud vastata, сумеешь починить замок? kas sa oskad lukku parandada?
считать I 165a Г несов. → сов. счесть
‣ (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
‣ кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
‣ считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
◊ считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
‣ (без сов.) кого-что, без доп. (arve) lugema, loendama, arvutama, arvestama; считать до десяти kümneni lugema, считать деньги raha lugema, уметь считать arvutada oskama, считать на счётах arvelauaga arvutama, считать в уме peast arvutama, считать на пальцах sõrmedel arvutama, считая с осени sügisest peale ~ saadik, не считая чего välja arvatud, kaasa arvamata, arvesse võtmata;
‣ кого-что, кем-чем, за кого-что pidama, arvama, lugema; считать своим долгом oma kohuseks pidama, считать нужным ~ за нужное vajalikuks pidama, считать возможным võimalikuks pidama, считать за честь auks pidama ~ lugema, считать погибшим langenuks pidama, считать за счастье vedamiseks pidama, он считает себя оскорблённым ta peab end solvatuks, жена его ни во что не считает naine ei pea temast midagi, ta on naise jaoks paljas õhk, считаю, что ты не прав arvan, et sul pole õigus;
‣ считай(те) повел. накл. в функции вводн. сл. muide; он, считай, всю жизнь прожил в деревне ta on muide terve oma elu maal elanud;
◊ считать ворон ~ галок ~ мух kõnek. ammuli sui ~ ringi vahtima, molutama, (2) muidu ~ niisama vahtima, laest kärbseid lugema, aega surnuks lööma; считать звёзды (1) pilvedes hõljuma, (2) lakke vahtima; цыплят по осени считают vanas. tibusid loetakse sügisel; vrd. посчитать
так III частица
‣ lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
‣ kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
‣ siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
‣ nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
‣ kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
◊ так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks
‣ lihtsalt niisama, ei midagi; что с тобой? -- так, ничего mis sinuga lahti on? -- niisama, ei midagi;
‣ kõnek. alles, vast; дождь так и лил no küll alles kallas, vihma lausa valas (alla), вот был плотник, так плотник vaat see oli alles ~ vast puusepp, oli see vast ~ alles puusepp, вот так игра küll see on ~ oli alles ~ vast mäng, вот так история no on ~ oli alles lugu, он так и обмер ta lausa tardus paigale;
‣ siis; так ты не веришь sa siis ei usu, так о чём я говорил millest ma siis ~ nüüd rääkisingi, так вспомним свою юность meenutagem siis oma noorust;
‣ nii, näiteks; климат там суровый, так, морозы доходят до 40° kliima on seal karm, näiteks külmakraade on mõnikord nelikümmend;
‣ kõnek. jah, just, tõepoolest; так это он tõepoolest, see on tema, tema ise jah;
◊ так нет kõnek. aga ei, kus sa sellega; так и знай(те) kõnek. pea ~ pidage meeles, võta ~ võtke arvesse ~ teadmiseks
тиснение 115 С с. неод. surutükk; vermimine, verming, pressmustri tegemine; pressmuster; блинтовое тиснение pimetrükk (värvita surutrükk), конгревное тиснение reljeeftrükk, vermitrükk, красочное тиснение värviline surutrükk, золотое тиснение kuldverming, kuldne pressmuster, тиснение по коже kunst nahavool, nahaverming
того частица madalk.
‣ kõnes pausi täiteks seda et, seesamune et, mis ta nüüd oligi, näe nüüd; уж ты, того, постарайся sina, seda et, katsu püüda ~ püüdlik olla;
‣ предик. on kehvavõitu ~ täbaravõitu; on metsa poole ~ poole aruga; on tongis ~ vintis ~ jommis; не того (1) кому kellel on halb ~ paha olla, (2) у кого, с кем kellel on (suhted, läbisaamine) sassis, дело-то, братец, того, asi on, vennike, täbaravõitu, он совсем того (1) ta on väheke metsa poole, tal pole täit aru ~ tolku peas, (2) tal on kilk peas, ta on tongis ~ vintis ~ jommis ~ auru all;
◊ того и жди ~ гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et..., vaata et, võib juhtuda, et...
‣ kõnes pausi täiteks seda et, seesamune et, mis ta nüüd oligi, näe nüüd; уж ты, того, постарайся sina, seda et, katsu püüda ~ püüdlik olla;
‣ предик. on kehvavõitu ~ täbaravõitu; on metsa poole ~ poole aruga; on tongis ~ vintis ~ jommis; не того (1) кому kellel on halb ~ paha olla, (2) у кого, с кем kellel on (suhted, läbisaamine) sassis, дело-то, братец, того, asi on, vennike, täbaravõitu, он совсем того (1) ta on väheke metsa poole, tal pole täit aru ~ tolku peas, (2) tal on kilk peas, ta on tongis ~ vintis ~ jommis ~ auru all;
◊ того и жди ~ гляди kõnek. iga hetk võib juhtuda, et..., vaata et, võib juhtuda, et...
то-то частица kõnek.
‣ (see) just, (see) nimelt; sedasi, seep; вот то-то и оно seep see ongi, selles see asi ongi, то-то и есть kõnek. seep see ongi, selles asi ongi, vaat sedasi (on lood);
‣ no küll, küll alles, ennäe, vaat; то-то было красиво küll oli ilus, то-то было радости küll alles oli rõõmu, то-то диво vaat kus ime, ennäe imet;
‣ sellepärast siis, näe ~ vaat mispärast; то-то он и грустил seepärast ~ sestap ta siis nukrutseski, vaat mispärast ta nukrutses;
‣ vaata sa mul, lõpuks ometi
‣ (see) just, (see) nimelt; sedasi, seep; вот то-то и оно seep see ongi, selles see asi ongi, то-то и есть kõnek. seep see ongi, selles asi ongi, vaat sedasi (on lood);
‣ no küll, küll alles, ennäe, vaat; то-то было красиво küll oli ilus, то-то было радости küll alles oli rõõmu, то-то диво vaat kus ime, ennäe imet;
‣ sellepärast siis, näe ~ vaat mispärast; то-то он и грустил seepärast ~ sestap ta siis nukrutseski, vaat mispärast ta nukrutses;
‣ vaata sa mul, lõpuks ometi
тошно kõnek.
‣ Н iiveldamapanevalt, jälgilt, ilgelt; кому on jäle ~ jälk ~ ilge;
‣ предик. кому süda on paha ~ halb ~ läigib; мне от этих порошков делается тошно need pulbrid teevad mu südame pahaks ~ ajavad mind iiveldama, тошно смотреть на него teda vaadates läheb süda pahaks, vastik on teda vaadata;
◊ всем чертям тошно, самому чёрту тошно madalk. kes annab vanakuradile silmad ette
‣ Н iiveldamapanevalt, jälgilt, ilgelt; кому on jäle ~ jälk ~ ilge;
‣ предик. кому süda on paha ~ halb ~ läigib; мне от этих порошков делается тошно need pulbrid teevad mu südame pahaks ~ ajavad mind iiveldama, тошно смотреть на него teda vaadates läheb süda pahaks, vastik on teda vaadata;
◊ всем чертям тошно, самому чёрту тошно madalk. kes annab vanakuradile silmad ette
трёхвёрстный 126 П kolmeverstane, kolme versta pikkune; трёхвёрстная карта kolmeverstane kaart (mõõtkavaga kolm versta tollis)
туго Н (сравн. ст. туже)
‣ pingul, pringilt, kangelt, jäigalt, kõvasti; туго завязанный галстук pingul ~ kõvasti seotud lips ~ kaelaside, туго надутый мяч kõvasti täispuhutud pall, туго набитый портфель täistopitud ~ pungil portfell, туго натягивать pinguldama, pingutama, pingule tõmbama;
‣ ülek. kõnek. vaevaliselt, kehvalt, visalt; учение идёт туго õppimine edeneb vaevaliselt ~ visalt, дела идут туго asjad arenevad visalt, с людьми он сходится туго inimestega sõbruneb ta visalt, математика даётся ему туго matemaatikaga on tal kehvasti ~ raskusi, ta pea ei võta ~ ei jaga matemaatikat;
‣ в функции предик. кому, с чем ülek. kõnek. on raske ~ kitsas; ей пришлось очень туго tal oli väga raske, с деньгами туго raha on napilt, rahast on nappus, rahaga on kitsas (käes)
‣ pingul, pringilt, kangelt, jäigalt, kõvasti; туго завязанный галстук pingul ~ kõvasti seotud lips ~ kaelaside, туго надутый мяч kõvasti täispuhutud pall, туго набитый портфель täistopitud ~ pungil portfell, туго натягивать pinguldama, pingutama, pingule tõmbama;
‣ ülek. kõnek. vaevaliselt, kehvalt, visalt; учение идёт туго õppimine edeneb vaevaliselt ~ visalt, дела идут туго asjad arenevad visalt, с людьми он сходится туго inimestega sõbruneb ta visalt, математика даётся ему туго matemaatikaga on tal kehvasti ~ raskusi, ta pea ei võta ~ ei jaga matemaatikat;
‣ в функции предик. кому, с чем ülek. kõnek. on raske ~ kitsas; ей пришлось очень туго tal oli väga raske, с деньгами туго raha on napilt, rahast on nappus, rahaga on kitsas (käes)
тут-то Н kõnek. just siin ~ siis; тут-то он и сказал just siis ta ütleski;
◊ не тут-то было kõnek. võta näpust, asjatu vaev
◊ не тут-то было kõnek. võta näpust, asjatu vaev
тю-тю межд. kõnek.
‣ uhuu, uu-uu (peitust mängides uhuutama);
‣ в функции предик. võta näpust, otsas mis otsas, kadunud, läinud mis läinud, läks ja laulis; он тю-тю ja oligi ta läinud, деньги тю-тю raha -- võta näpust
‣ uhuu, uu-uu (peitust mängides uhuutama);
‣ в функции предик. võta näpust, otsas mis otsas, kadunud, läinud mis läinud, läks ja laulis; он тю-тю ja oligi ta läinud, деньги тю-тю raha -- võta näpust
тяжёлый 119 П
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
‣ rask-, raske(-); тяжёлое топливо raskkütus, тяжёлый танк sõj. rask(e)tank, тяжёлая промышленность rasketööstus, тяжёлое машиностроение raskemasinatööstus, тяжёлый вес sport raskekaal, тяжёлая пища raske ~ raskesti seeditav toit, тяжёлая вода füüs., keem. raske vesi, тяжёлая атлетика sport tõstmine, tõstesport;
‣ (кр. ф. тяжёл, тяжела, тяжело, тяжелы; сравн. ст. тяжелее) raske, ränk, vaevaline, rõhuv, rusuv; тяжёлый чемодан raske kohver, тяжёлый груз raske koorem ~ kandam ~ last ~ laadung, тяжёлый физический труд raske kehaline töö, тяжёлые шаги rasked sammud, тяжёлое тело raske ~ massiivne keha, тяжёлая дорога raske ~ vaevarikas tee ~ teekond, тяжёлый сон raske ~ sügav uni, тяжёлые роды raske sünnitus, тяжёлая болезнь raske ~ tõsine haigus, тяжёлая рана raske ~ tõsine haav, тяжёлое горе suur ~ ränk mure, тяжёлая вина raske ~ ränk süü, грипп в тяжёлой форме raskekujuline gripp, тяжёлая голова raske ~ uimane pea, тяжёлый стиль raske ~ raskepärane stiil, тяжёлое дыхание raske(ndatud) hingamine, тяжёлый характер raske iseloom, тяжёлый воздух raske ~ halb ~ läppunud õhk, тяжёлое детство raske ~ karm lapsepõlv, тяжёлое настроение raske ~ rusuv ~ rõhuv ~ rusutud ~ rõhutud meeleolu, äng;
◊ тяжёл на руку kõnek. kes on valusa ~ raske käega, kellel on valus käsi; тяжёл на подъём kõnek. kes ei võta kergesti vedu, keda ei saa paigast liikuma, keda kanguta või kangiga, kes on nii tuim tükk, et tee või tuli alla
у IV предлог с род. п.
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
‣ koha, naabruse v ligiduse märkimisel juures, ääres, kõrval, all, ees, taga, lähedal, -l, -s; остановиться у дома maja juures peatuma, стоять у стены seina ääres seisma, отдыхать у моря mere ääres puhkama, сидеть у двери ukse kõrval istuma, читать у окна akna all lugema, встретиться у театра teatri (sissekäigu ~ ukse) ees kokku saama, работать у станка tööpingi taga töötama, ждать у ворот väraval ~ väravas ootama, быть у власти võimul olema, valitsema, быть у цели eesmärgil ~ eesmärgile lähedal olema, стоять у руля roolis ~ rooli juures seisma, juhtima (ka ülek.), на глазах у всех kõigi nähes, kõigi silma ~ silme all;
‣ omaja v valdaja märkimisel -l, käes; у певца сильный голос lauljal on tugev hääl, у него два брата tal on kaks venda, у него была собака tal oli koer, руки у неё были маленькие tal olid väikesed käed, у кого моя ручка? kelle käes on minu sulepea?, ты у меня добрый sa oled mul hea, только посмей у меня katsu sa mul, смотри у меня vaata sa mul;
‣ terviku osa märkimisel (genitiivne täiend, liitsõna); рукава у пиджака протёрты pintsaku varrukad on kulunud, крыша у дома течёт maja katus sajab ~ jookseb läbi, дверь у шкафа сломана kapi uks on katki;
‣ kaasluse, juuresolu v suhtlusobjekti märkimisel juures, koos, pool, -l; жить у родителей vanemate juures ~ vanematega koos elama, работать у нас хорошо meil ~ meie juures on hea töötada, шить пальто у портного mantlit rätsepa juures ~ rätsepal õmmelda laskma, я любил бывать у него mulle meeldis tema pool (külas) käia, директор у себя direktor on oma kabinetis;
‣ lähteallika v pärinemise märkimisel käest, juurest, -st, -lt; узнать у друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, просить помощи у соседа naabrilt ~ naabri käest abi paluma, купить у букиниста bukinisti ~ vanaraamatukaupmehe käest ~ juurest ~ bukinistilt ~ vanaraamatukaupmehelt ostma, спрос и у него küsi temalt ~ tema käest
убиваться I 169 Г несов. kõnek.
‣ о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём (väga) muretsema, kannatama; убиваться о сыне poja pärast muretsema;
‣ viimast ~ kõike välja panema, end tapma, kurja vaeva nägema; стоит ли убиваться ради денег kas tasub ~ kas on mõtet raha pärast endalt viimast võtta ~ end tappa
‣ о ком-чём, по кому-чему, по ком-чём (väga) muretsema, kannatama; убиваться о сыне poja pärast muretsema;
‣ viimast ~ kõike välja panema, end tapma, kurja vaeva nägema; стоит ли убиваться ради денег kas tasub ~ kas on mõtet raha pärast endalt viimast võtta ~ end tappa
убрать 216 Г сов. → несов. убирать
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
‣ кого-что ära koristama (kõnek. ka ülek.), korda tegema, ära panema; убрать комнату tuba korda tegema ~ kraamima ~ koristama, убрать постель aset ~ voodit korda ~ üles tegema, voodiriideid ~ aset kokku panema, убрать платье в шкаф kleiti kappi (eest ära) panema, убрать со стола lauda kraamima ~ koristama, убрать поле põldu koristama, põllult saaki koristama, убрать зерновые vilja lõikama, teravilja koristama, убрать картофель kartuleid (üles) võtma, убери локти со стола võta küünarnukid laua pealt (ära), уберите ребёнка в другую комнату kõnek. viige laps teise tuppa, убрать парус mer. purje vähendama ~ kokku panema, убрать якорь по-походному mer. ankrut merekindlalt sorima;
‣ кого-что kõnek. eemaldama, kõrvaldama, välja viskama; убрать из повести длинноты jutustusest heietusi välja viskama ~ rookima, убрать с места директора direktori ametikohalt ~ ametist lahti laskma ~ vallandama, убрать посторонных kõrvalisi isikuid ära ajama ~ minema ~ ära saatma, уберите из коллектива этого бездельника lööge see logard kollektiivist minema;
‣ что kõnek. vähemale ~ koomale ~ sisse võtma ~ õmblema; убрать платье в талии kleiti keskelt ~ taljest kitsamaks ~ sisse võtma, убрать длину рукава varrukat lühemaks võtma ~ tegema;
‣ что sisse tõmbama; убрать живот kõhtu sisse tõmbama, убрать голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama;
‣ madalk. ära sööma, nahka ~ pintslisse panema, kinni pistma ~ keerama;
‣ что sisustama, sisse seadma ~ sättima; комната была скромно убрана tuba oli tagasihoidlikult sisustatud;
‣ кого-что, чем, во что kaunistama, ilustama, ehtima; van. riietama; убрать ёлку (jõulu-, nääri)kuuske ~ nääripuud ~ jõulupuud (ära) ehtima ~ ehtesse panema, убрать цветами lilledega kaunistama ~ ehtima, убрать невесту mõrsjat pruudiehtesse panema, убрать в жемчуг и золото pärlite ja kullaga ehtima, kulda ja karda riietama;
◊ убрать ~ убирать с дороги кого keda teelt kõrvaldama ~ ära koristama
убыть 352 Г сов. → несов. убывать
‣ vähenema, vähemaks jääma, kahanema, alanema, kokku kuivama; hääbuma; силы убыли jõud on vähenenud ~ kahanenud, вода убыла vesi on alanenud ~ kahanenud, от этого тебя не убудет madalk. ei see sul tükki küljest võta, убудет ли что-нибудь от этого on siis sellepärast midagi katki;
‣ (koosseisust) välja langema; убыть по болезни haiguse tõttu välja langema, убыть из состава koosseisust välja langema, убыть в отпуск puhkusele minema
‣ vähenema, vähemaks jääma, kahanema, alanema, kokku kuivama; hääbuma; силы убыли jõud on vähenenud ~ kahanenud, вода убыла vesi on alanenud ~ kahanenud, от этого тебя не убудет madalk. ei see sul tükki küljest võta, убудет ли что-нибудь от этого on siis sellepärast midagi katki;
‣ (koosseisust) välja langema; убыть по болезни haiguse tõttu välja langema, убыть из состава koosseisust välja langema, убыть в отпуск puhkusele minema
углядеть 232a (без страд. прич.) Г сов. madalk.
‣ кого-что (ära) nägema, märkama, silmama; углядеть кого в толпе keda rahvasummas märkama;
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel-millel silma peal hoidma; за всем не углядишь kõige järele ei jõua valvata
‣ кого-что (ära) nägema, märkama, silmama; углядеть кого в толпе keda rahvasummas märkama;
‣ за кем-чем, без доп. kelle-mille järele vaatama ~ valvama, kellel-millel silma peal hoidma; за всем не углядишь kõige järele ei jõua valvata
удосужиться 271 Г сов. → несов. удосуживаться с инф. kõnek. mahti saama, aega leidma ~ saama; с отриц. vaevaks võtma; как удосужусь, так и напишу kui mahti saan, kirjutan kohe, он не удосужился ответить ta ei võtnud vaevaks vastata, он не удосужился этого сделать ta ei võtnud vaevaks seda teha
удочка 73 С ж. неод.
‣ õng; ловить рыбу удочкой ~ на удочку õngitsema, õngega kala püüdma, закинуть удочку (1) õnge sisse viskama, (2) ülek. kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma, поймать на удочку кого (1) (õngega) kinni püüdma, (2) ülek. kõnek. keda õnge võtma ~ püüdma, ninapidi vedama, alt tõmbama, попасться ~ попадаться на удочку кому, к кому (1) õnge otsa hakkama, (2) ülek. kõnek. õnge hakkama ~ minema ~ sattuma, end õnge võtta laskma, alt minema, сматывать ~ смотать удочки (1) õnge kokku kerima, (2) ülek. madalk. kodinaid kokku korjama, minekut ~ vehkat tegema, pille kotti panema;
‣ ehit. ritvpihusti
‣ õng; ловить рыбу удочкой ~ на удочку õngitsema, õngega kala püüdma, закинуть удочку (1) õnge sisse viskama, (2) ülek. kõnek. maad kuulama, pinda sondeerima, lanti välja heitma, поймать на удочку кого (1) (õngega) kinni püüdma, (2) ülek. kõnek. keda õnge võtma ~ püüdma, ninapidi vedama, alt tõmbama, попасться ~ попадаться на удочку кому, к кому (1) õnge otsa hakkama, (2) ülek. kõnek. õnge hakkama ~ minema ~ sattuma, end õnge võtta laskma, alt minema, сматывать ~ смотать удочки (1) õnge kokku kerima, (2) ülek. madalk. kodinaid kokku korjama, minekut ~ vehkat tegema, pille kotti panema;
‣ ehit. ritvpihusti
улюлю межд. hass, äss, võta (koerte hassetamine ajujahil)
ум 2 С м.
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
‣ неод. mõistus, aru, oid, oim, pea (ülek.); блестящий ум hiilgav mõistus, здравый ум terve ~ kaine mõistus, природный ум andekus, loodusest antud arukus, пытливый ум juurdlev mõistus, проницательный ум terav mõistus ~ taip, светлый ~ ясный ум helge ~ hele ~ selge pea ~ mõistus, ограниченный ум piiratud mõistus, человек с умом arukas ~ nupukas ~ nutikas ~ oiukas ~ peaga inimene, склад ума mõttelaad, mõtteviis, vaimulaad, считать в уме peast arvutama, взвешивать в уме mõttes läbi kaaluma, два пишу, один в уме kaks kirjutan, üks meeles, kahe panen kirja, ühe jätan meelde, делать что с умом mida mõistusega ~ arukalt ~ peaga tegema, у него другое на уме tal mõlgub meeles ~ mõttes midagi muud, на это у него не хватит ума selleks on tal mõistust ~ oidu vähe, в уме ли ты? kõnek. on sul aru peas?, kas su mõistus on ikka korras?, kas sa oled peast põrunud?;
‣ умы мн. ч. од. ülek. liter. pead; (mõtlevad) inimesed; лучшие умы человечества inimkonna parimad ~ helgeimad pead, великие умы suurvaimud, волновать умы meeli erutama ~ köitma;
◊ держать в уме (1) кого-что keda-mida meeles pidama, (2) что mida nõuks ~ pähe võtma; выжить ~ выживать из ума (vanadusest) nõdraks jääma, ogaraks minema, aru kaotama; не чьего ума дело kõnek. kelle mõistus millest üle ei käi, kelle mõistus ~ pea ei võta ~ jaga mida, mis ei puutu kellesse ~ ei lähe kellele korda ~ ei ole kelle asi; раскинуть ~ раскидывать умом kõnek. pead ~ ajusid tööle panema, ajusid liigutama, mida peast ~ ajust läbi laskma, aru pidama; ума палата у кого kõnek. kellel on tarkust kuhjaga, kellel on alles pea otsas; себе на уме kõnek. salatseja (omds.), kinnine, kinnise iseloomuga; наставлять ~ наставить на ум кого kõnek. kellele mõistust ~ aru pähe panema; набираться ~ набраться ума kõnek. targemaks ~ targaks saama, mõistust juurde koguma; жить чужим умом teiste tahte järgi elama, teiste tahte ori olema, kellel ei ole ~ ei olnud oma mõistust peas; без ума (быть) kõnek. (1) от кого-чего arust ~ meelest ära olema, kellest-millest vaimustatud olema, (2) kellesse meeletult kiindunud olema, kellest sisse võetud olema; взять (себе) в ум madalk. aru saama, taipama, mõistma; браться ~ взяться за ум mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama; жить своим умом oma aru järgi ~ oma mõistust mööda ~ omaenese tarkusest ~ oma pea järgi elama; приходить ~ прийти на ум ~ в ум кому pähe ~ meelde tulema; и в уме не было polnud seda mõtetki, ei olnud seda mõtteski, ei tulnud ettegi; не в своём уме kõnek. arust ära, pole täie mõistuse juures; ума не приложу kõnek. mõistus on otsas, pea ei jaga, ei oska midagi peale hakata; лишиться ~ лишаться ума, тронуться в уме kõnek. aru kaotama, peast põruma, segaseks ~ peast segi minema; спятить ~ свихнуться с ума madalk. ogaraks ~ segaseks ~ peast segi minema, nupust nikastanud ~ peast põrunud olema; сходить ~ сойти с ума (1) mõistust ~ aru kaotama, hulluks ~ segaseks minema, (2) по ком, о ком, по кому kelle pärast arust ära olema; сводить ~ свести с ума кого kõnek. (1) keda hulluks tegema ~ ajama, (2) kellel pead segi ajama, hullutama; с ума сойти kõnek. hulluks võib minna; доходить ~ дойти до чего своим умом kõnek. oma mõistusega millest aru ~ jagu saama, ise ära jagama, ise ~ oma peaga milleni ~ kuhu välja jõudma; задним умом крепок kõnek. tagantjärele tark (olema); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kõnek. kellel ütleb ~ ütles mõistus üles, kes on ~ oli omadega sassis, kelle pea läheb ~ läks segi, kelle mõistus ei võta ~ ei võtnud; ум помутился mõistus läks segi; уму непостижимо что mis on täiesti arusaamatu, käib üle mõistuse, mida ei võta mõistus kinni; от большого ума kõnek. iroon. suurest tarkusest, lolli peaga; ум хорошо, а два лучше vanas. üks pea hea, kaks veel parem, kahel kahe nõu, kaks pead on ikka kaks pead
упрёк 18 С м. неод. кому-чему, в чём, за что etteheide; молчаливый упрёк sõnatu etteheide, дружеский упрёк sõbralik etteheide, тяжкий упрёк ränk etteheide ~ süüdistus, упрёк в неоткровенности etteheide ebasiiruse pärast, сказать с упрёком etteheitvalt ütlema, бросить упрёк кому kellele ette heitma, etteheidet tegema, не в упрёк будь сказано ära võta ~ ärge võtke seda etteheitena, see pole paha pärast öeldud, осыпать упрёками etteheidetega üle külvama, ставить в упрёк кому что keda milles süüdistama, kellele mida ette heitma, без упрёка laitmatu, laitmatult
уследить 290 Г сов. → несов. услеживать
‣ за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
‣ что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
‣ за кем-чем jälgima, valvama, järele vaatama, silma peal hoidma; я не мог уследить за ходом его мысли ma ei suutnud tema mõttekäiku jälgida, за ним не уследить teda ei jõua keegi ära valvata;
‣ что kõnek. jälile saama, märkama, tähele panema; уследить на лицах равнодушие nägudel ükskõiksust märkama
усмотреть 239 Г сов. → несов. усматривать
‣ кого-что, в ком-чём (ära) nägema, silmama, märkama, tähele panema; усмотреть в ком соперника kelles võistlejat nägema, усмотреть в чьих действиях оскорбление kelle tegudes solvangut nägema, как ты меня усмотрел в толпе? kõnek. kuidas sa mind rahvasummas märkasid ~ silmasid?;
‣ за кем-чем kõnek. kelle ~ mille järele vaatama ~ valvama, keda-mida jälgima, silmas pidama; за всем не усмотреть kõige järele ei jõua valvata
‣ кого-что, в ком-чём (ära) nägema, silmama, märkama, tähele panema; усмотреть в ком соперника kelles võistlejat nägema, усмотреть в чьих действиях оскорбление kelle tegudes solvangut nägema, как ты меня усмотрел в толпе? kõnek. kuidas sa mind rahvasummas märkasid ~ silmasid?;
‣ за кем-чем kõnek. kelle ~ mille järele vaatama ~ valvama, keda-mida jälgima, silmas pidama; за всем не усмотреть kõige järele ei jõua valvata
успеть 229b Г сов. → несов. успевать
‣ к чему, на что, с инф., без доп. jõudma (ajaliselt); успеть на поезд rongile ~ rongi peale jõudma, успеть вовремя прийти õigeks ajaks kohale jõudma, он успел сходить в магазин ta jõudis poes ära käia ~ poest läbi minna, я не успел оглянуться, как он уже ушёл ma ei jõudnud ringigi ~ ümbergi vaadata, kui ta oli juba kadunud ~ läinud;
‣ в чём van. edusamme tegema, edu saavutama, edukas olema; успеть в своём предприятии oma ettevõtmises edukas olema;
◊ не успеть и глазом моргнуть kõnek. mitte (õieti) ümbergi vaadata ~ nohki öelda jõudma
‣ к чему, на что, с инф., без доп. jõudma (ajaliselt); успеть на поезд rongile ~ rongi peale jõudma, успеть вовремя прийти õigeks ajaks kohale jõudma, он успел сходить в магазин ta jõudis poes ära käia ~ poest läbi minna, я не успел оглянуться, как он уже ушёл ma ei jõudnud ringigi ~ ümbergi vaadata, kui ta oli juba kadunud ~ läinud;
‣ в чём van. edusamme tegema, edu saavutama, edukas olema; успеть в своём предприятии oma ettevõtmises edukas olema;
◊ не успеть и глазом моргнуть kõnek. mitte (õieti) ümbergi vaadata ~ nohki öelda jõudma
устойчивый 119 П (кр. ф. устойчив, устойчива, устойчиво, устойчивы) püsi-, püsiv, kindel, stabiilne, püsikindel, püsilik, kestev, vastupidav; устойчивый минерал geol. püsimineraal, устойчивое выражение lgv püsiühend, устойчивое равновесие püsiv ~ stabiilne tasakaal, устойчивая валюта maj. stabiilne valuuta, устойчивые цены püsivad ~ stabiilsed ~ kindlad hinnad, устойчивая погода püsiv ~ muutumatu ilm, устойчивый урожай püsiv ~ stabiilne saak, устойчивые обычаи püsivad ~ kindlad tavad, püsikombed, устойчивые убеждения kindlad veendumused, устойчивое положение (1) kindel asend, (2) ülek. kindel jalgealune ~ positsioon, устойчивая поверхность vastupidav pind
утаить 283 Г сов. → несов. утаивать что
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
‣ от кого-чего varjama, peitma, salajas hoidma; утаить правду tõde varjama, утаить свои чувства oma tundeid varjama ~ peitma ~ maha salgama, от него ничего не утаишь tema eest ei saa midagi salajas hoida ~ varjata;
‣ salaja omastama; утаить чужие вещи salaja võõraid asju omastama;
◊ шила в мешке не утаишь vanas. kaua naaskel kotis seisab, ega terav nõel kotis seisa
учесть 358 Г сов. → несов. учитывать кого-что
‣ arvele võtma, registreerima; loendama; учесть товары kaupa arvele võtma, учесть всех специалистов kõiki spetsialiste arvele võtma, учесть расходы väljaminekuid registreerima, учесть вексель maj. vekslit diskonteerima;
‣ arvestama, arvesse võtma, silmas pidama; учесть прежний опыт eelnevaid kogemusi arvesse võtma ~ arvestama ~ silmas pidama, учесть чьи замечания kelle märkusi arvestama ~ arvesse võtma, учесть чей возраст kelle iga ~ vanust arvestama, ты это учти pea seda meeles, võta seda arvesse
‣ arvele võtma, registreerima; loendama; учесть товары kaupa arvele võtma, учесть всех специалистов kõiki spetsialiste arvele võtma, учесть расходы väljaminekuid registreerima, учесть вексель maj. vekslit diskonteerima;
‣ arvestama, arvesse võtma, silmas pidama; учесть прежний опыт eelnevaid kogemusi arvesse võtma ~ arvestama ~ silmas pidama, учесть чьи замечания kelle märkusi arvestama ~ arvesse võtma, учесть чей возраст kelle iga ~ vanust arvestama, ты это учти pea seda meeles, võta seda arvesse
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
хорошенько Н kõnek. hästi, korralikult, tublisti, parasjagu; нажми хорошенько (1) vajuta ~ pressi kõvasti peale, (2) ülek. anna aga pihta, хорошенько рассмотреть hoolega vaatama, uurima, хорошенько поесть mehist ~ tublit kõhutäit sööma
хотя
‣ союз tingimuse puhul kuigi, millest hoolimata, ehkki; хотя я и согласился, но остался недоволен kuigi jäin nõusse, ei olnud ma rahul;
‣ союз vastandamisel kuigi, kuid; он учился хорошо, хотя часто болел ta õppis hästi, kuigi oli sageli haige;
‣ частица madalk. vähemalt, kas või; хотя немножко kas või pisutki;
‣ частица madalk. isegi, olgu(gi), kas või;
‣ частица madalk. näiteks, kui, isegi kui, siis, kas või; напиши хотя бы два слова kirjuta mõni ridagi ~ kas või paar ridagi, взять хотя бы вашу работу kui võtta teiegi töö, хотя бы кто-нибудь пришёл tuleks siis keegigi, хотя бы увидеться скорее saaks ometi kiiremini kokku
‣ союз tingimuse puhul kuigi, millest hoolimata, ehkki; хотя я и согласился, но остался недоволен kuigi jäin nõusse, ei olnud ma rahul;
‣ союз vastandamisel kuigi, kuid; он учился хорошо, хотя часто болел ta õppis hästi, kuigi oli sageli haige;
‣ частица madalk. vähemalt, kas või; хотя немножко kas või pisutki;
‣ частица madalk. isegi, olgu(gi), kas või;
‣ частица madalk. näiteks, kui, isegi kui, siis, kas või; напиши хотя бы два слова kirjuta mõni ridagi ~ kas või paar ridagi, взять хотя бы вашу работу kui võtta teiegi töö, хотя бы кто-нибудь пришёл tuleks siis keegigi, хотя бы увидеться скорее saaks ometi kiiremini kokku
худеть 229b Г несов. kõhnuma, kõhn(em)aks jääma, lahjuma, lahj(em)aks jääma, kaalus maha võtma; тебе надо худеть sul tuleb kaalust maha võtta, sa pead kaalust maha võtma; vrd. похудеть
художество 94 С с. неод.
‣ van. kunst; науки и художества teadus(ed) ja kunst(id);
‣ (без мн. ч.) van. kujutav kunst;
‣ ülek. kõnek. rumal temp, tükk, vigur; возьмись за ум, брось свои художества võta aru pähe, jäta oma vigurid ~ kunsttükid;
‣ (без мн. ч.) van. meisterlikkus, suur oskus ~ kunst
‣ van. kunst; науки и художества teadus(ed) ja kunst(id);
‣ (без мн. ч.) van. kujutav kunst;
‣ ülek. kõnek. rumal temp, tükk, vigur; возьмись за ум, брось свои художества võta aru pähe, jäta oma vigurid ~ kunsttükid;
‣ (без мн. ч.) van. meisterlikkus, suur oskus ~ kunst
частить 296b Г несов.
‣ madalk. sageli ~ tihti ~ aina külas käima ~ külastama; он начал частить к нам viimasel ajal ta mujal ei käigi kui meil ~ ta muudkui sõelub meie vahet, ta on hakanud väga tihti meil käima;
‣ kõnek. kiirustama, kiirustamisi tegema; не части, говори яснее ära kiirusta ~ vurista, räägi selgemini, пульс частит pulss on kiire ~ sagenenud ~ tavalisest kiirem, дождь всё частил aina sadas tihedat vihma
‣ madalk. sageli ~ tihti ~ aina külas käima ~ külastama; он начал частить к нам viimasel ajal ta mujal ei käigi kui meil ~ ta muudkui sõelub meie vahet, ta on hakanud väga tihti meil käima;
‣ kõnek. kiirustama, kiirustamisi tegema; не части, говори яснее ära kiirusta ~ vurista, räägi selgemini, пульс частит pulss on kiire ~ sagenenud ~ tavalisest kiirem, дождь всё частил aina sadas tihedat vihma
чёрт 5 (мн. ч. им. п. черти, род. и вин. п. чертей, дат. п. чертям, твор. п. чертями, предл. п. о чертях) С м. од. kurat, saatan, kurivaim, vanapagan, vanatühi, vanakuri, põrguvürst, vanaõelus, vanakurat, vanasarvik, pärgel; работать как чёрт nagu hobune ~ nagu meeletu tööd tegema, какой ты, к чёрту, врач kõnek. mis pagana arst sa ka oled, не верить ни в бога, ни в чёрта mitte jumalat ega kuradit uskuma;
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
◊ послать ко всем чертям ~ к чёрту kõnek. põrgusse ~ kuradile saatma; ни к чёрту не годится kõnek. ei kõlba kusagile ~ kuradilegi ~ kassi saba allagi; сам чёрт не поймёт ~ не разберёт kõnek. keegi kurat ei saa aru, vanakuratki ~ tontki ei saa otsa peale; у чёрта на куличках kõnek. karukolkas, pärapõrgus, põrgupõhjas, maailma otsas; чем чёрт не шутит kõnek. paljugi mis ~ ei või iialgi teada, mis võib juhtuda, tont teab, kuidas läheb; чёрт дёрнул кого kõnek. kes kurat käskis kellel mida teha; чёрт попутал кого kõnek. kiusatus tuli peale kellele; чёрта с два madalk. keda kuraditki ei..., võta näpust; бояться кого как чёрт ладана kõnek. kartma keda nagu vanakurat välku; ни богу свечка, ни чёрту кочерга kõnek. (kes) pole ei liha ega kala, (kellest) pole põrguharki ega taevavärki, kahvatu kuju (olema); всё пошло ~ полетело к чёрту kõnek. kõik lendas kuradile ~ vastu taevast ~ läks vett vedama; чёрт возьми ~ побери madalk. kurat võtku ~ võtaks, põrgu ~ kirevase päralt; ни черта нет madalk. tuhkagi pole; чёрт знает что madalk. kurat ~ tont teab mis; не так страшен чёрт, как его малюют vanas. kurat polegi nii hirmus, kui teda maalitakse, asi ei olegi nii hull, kui pealt paistab; в тихом омуте черти водятся vanas. vaga vesi, sügav põhi; кой ~ какой чёрт madalk. (1) mis ~ kes kurat, (2) mis pagan; на кой ~ какой чёрт madalk. mis pagana ~ kuradi pärast ~ jaoks; ни один чёрт kõnek. mitte keegi kurat ~ ükski tont; (сам) чёрт ногу ~ голову сломит kõnek. kõik on pilla-palla, vanakurigi murrab oma kaela; один чёрт madalk. üks kama kõik; тьфу (ты) чёрт madalk. sa tuline ~ sinine ~ sarviline saatan, ptüi, põrguline; до чёрта madalk. kuradimoodi, põrgumoodi, roppumoodi; чёрт носит кого где madalk. kus kurat keegi küll ringi kolab ~ on; одному чёрту известно kõnek. mida teab ainult vanakurat ise
что I 159 М
‣ mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
‣ в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
‣ в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
◊ ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
‣ mis; kõnek. miski; что случилось? mis juhtus ~ on juhtunud ~ on lahti?, что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te ~ mis asja te räägite, что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu ~ tolku on, что пользы mis kasu sest on, что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, что делать ~ поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, что за ерунда mis jama see on, что он за человек mis inimene ta on, что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis ~ missugune tore asi, kui kena see on, что за погода küll on ~ kus on alles ilm, что дома? mis kodus uudist?, что новенького? kõnek. mis uudist?, mis kuulukse?, во что обойдётся поездка? mis sõit ~ reis maksma läheb?, что и говорить mis seal (üldse) rääkida, что надо? (1) mis ~ mida sa tahad (te tahate)?, mis ~ mida sul (teil) tarvis on?, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и что ja mis siis, а что, если я опоздаю? aga mis (oleks) siis, kui ma hiljaks jään?, чуть что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот что tee nõndaviisi ~ vaat mida, что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, что за человек пришёл? kes seal tuli?, что, он уже вернулся? mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi?, наказать его, что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, что ни говори kõigest hoolimata, на что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda ~ viga midagi;
‣ в функции Н miks, milleks; что ты задумался? miks ~ mispärast sa mõttesse jäid?, что ты одна? miks sa üksi oled?, что плачешь? miks sa nutad?, к чему ты мне это говоришь? miks sa mulle seda räägid?, с чего бы он не согласился? miks ta ei peaks nõusse jääma?, на что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen ~ peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял? kust sa selle võtad ~ võtsid?, miks sa nii arvad?, что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest ~ mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks ~ millest see tuleb ~ millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так? miks nii?, почти что peaaegu;
‣ в функции частицы; вот именно что дурак just nimelt loll, вот ~ вон оно что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё что ~ чего mis sa veel ei taha;
◊ ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga; остаться ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma; что душе угодно kõnek. mida hing ihkab ~ süda lustib; что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata; что есть ~ было духу kõnek. kõigest jõust ~ väest, elu eest; что есть силы kõigest jõust ~ väest; что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist; во что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks; не за что kõnek. pole tänu ~ kõne väärt; что почём madalk. mis on midagi väärt; как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud ~ tema asigi ~ selle asja meeski; ни за что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul; что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks; что ни на есть kõnek. (see) kõige...; что ни на есть лучший see on kõikse parem; ни во что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama; ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt; чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et; дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma ~ pidama ~ toppama jäi
